30.05.2008 | Tõnis Lukas | Haridus
Tegevõpetajatest ja keeleteadlastest koosnev töörühm on teinud mulle ettepaneku riigieksamikirjandit edasi arendada. Töörühm esitas oma töö tulemusena põhjalikud materjalid: töörühma ettepanekud, ajakava ja tegevusplaani, eksamiarenduse määruse muutmise seletuskirja ja eelnõu. Esitamata jäi ehk põhjalikum analüüs, mis annaks alust arvata, et kirjand on ajale jalgu jäänud. Olen nõus, et kirjand peab jääma.
Tänan komisjoni
liikmeid, kes erimeelsustest hoolimata suutsid teha tõhusat koostööd ning jõuda
selgete ettepanekuteni.
Arvan, et komisjoni
konsensuslikud ettepanekud väärivad arvestamist. See tähendab, et kirjand
eksamivormina jääb. Küll aga pooldasid komisjoniliikmed konsensuslikult
alustekstide kasutuselevõttu ning kahe eksamiosa – kirjandi ehk tekstiloome
kõrval ka teksti mõistmise – arvesse võtmist.
Kolmanda pakutud
eksamiosa, eesti keele struktuuri valdamise osa suhtes oli aga poolt- ja
vastuseisjaid pea võrdselt. Hääletamisel sai 7 : 6 ülekaalu küll arvamus ka
selle osa lülitamiseks riigieksami hulka, kuid lõpliku otsuse tegemiseks on see
liiga napp. Seega ei oleks mõistlik muuta eksamit määral, mis oleks paljudele
haridusinimestele liig. Nii ei kirjuta ma alla määrusele, mis kinnistaks
kolmeosalise eksami.
Olen nõus moodustama
sügisest töörühma kirjandi uuendatud vormi ja katseeksami mudeli
väljatöötamiseks, nagu komisjon ette pani. Palun sel töörühmal tegelda ka
võimalusega ühtlustada eesti- ja venekeelsete koolide kirjanditeemad täies
ulatuses.
Tänan veel kord
komisjoni ja selle esimeest Jüri Valget töö eest! Kohtun komisjoniga lähiajal,
et arutada eesti keele ja kirjanduse õpetamise päevakajalisi probleeme.
Allikas: Õpetajate Leht
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6