Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Pedaalid segamini - gaas või pidur

Lõppude lõpuks jõuavad ka väikesedki reformid maailma veerekese pääle. Ja mõnikord pööravad need seal elu rohkem pahupidi kui nn keskused.

Helistas eestlane Londonist (juuripidi muide põlvakas). Ülemus oli talle teatanud, et tema ja ta alluvate palk külmutatakse ning mitte üheks aastaks. Sellega ta isegi leppis, sest parem varblane peos kui tuvi katusel. Marru ajas teda uudis 28. mai Postimehes, et «Pensioni pärimine sattus löögi alla».

Ööl vastu 29. maid laskis rahandusminister Ivari Padar (SDE) teatada, et too uudis on eksitav. Mismoodi sa oma tööd Londonis teed, kui uudised kodumaalt tekitavad ainult segadust?

Diskussioon ja elu ise

Mitte just iga päev, aga küllalt sageli tuleb meil lugeda üleskutseid arupidamisteks ja otsustavateks sammudeks. Selliseid üleskutseid ei kirjuta inimesed, kes samas tunnistaksid, et neil on mõistus otsas.

Kujutavad säärased, kes on saanud palka töö eest, mis on jäänud tegemata ja kutsuvad appi vabatahtlikke omast ajast. Kui suur on sel juhul vabatahtliku töötasu? Paremal juhul honorar artikli eest, halvemal lugejakiri oma kulu ja kirjadega. Paar viimast sarnast üleskutset käib vastavalt riigikaitse ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kohta. Kellega me diskuteerime, kui kõige vähem diskuteerib vastutav ametnik?

Mul ei ole maad rohkem kui korteri all, kuid keldris puud ei kasva. RMK reform puudutab mind sellegipoolest ja nimelt järgmiselt: kui metsaülemate kohti on vähem kui paarkümmend ning need ei ole vakantsed, siis kuidas planeerida metsaülemate õpetamist Eesti Maaülikoolis?

Vastuse pakkus üks kolleeg: metsaülema koht ei eelda akadeemilist kraadi, piisab haridusest Luual. Olgu - kuigi ei tohiks olla! Mis jääb sel juhul maaülikooli osaks? Kas ainult produktsioonibioloogia?

Ometi algavad RMK praeguse reformi juured juba nüüdse iseseisvuse algusest, mil otsustati, et seniseid metsavahte pole enam vaja. Järgmine otsustav samm on niisiis täiesti loogiline: pole vaja ka nii palju metsaülemaid. Kui siit edasi on järgmiseks sammuks järeldus, et pole vaja ka nii palju metsa, sest on tarvis hoopiski tuuleenergiat, siis kas las tuul puhubki?

Ühes mõjukas lehes kirjutas noor ärinaine Tallinnast, et riiki tuleb juhtida nagu äriühingut. Ta ei kutsunud üles sel teemal diskuteerima. Ta oli veendunud, et tal on õigus. Tal ei ole õigus, sest äri huvides võib olla kasulik müüa kogu ettevõte ka maha. Tegelikult mõtles too hotellijuht, et kama kaks, kas Eesti ees või taga, peaasi, et arvud klapiks. Aga kui ei klapi, nagu praegu eelarves ongi?

Igasugune diskussioon eeldab mõnesugustki kodutööd. Tänasel päeval on taolise töö ülesandeks vastata korralikult väga valusale küsimusele: kui pikaks ajaks me Eesti iseseisvust tahame ja kuidasmoodi me suudame seda tagada? Kui tegelik elu vajab uusi metsaülemaid alles kümmekonna aasta pärast, siis läheb nende õpetamisega nagu troonipärimisega Inglismaal: enne saab Walesi prints pensionäriks, kui pääseb kuningaks. Tulevik puhtaks!

Mul puudub pädevus rääkida RMK reformist täies ulatuses. Igatahes on see reform juba alanud nagu vabadussamba püstitamine Tallinnas. Mõlemal on tähtajad peal ja neid jälgitakse.

Haldusreformil tähtaega veel ei ole, kuid see jääb venima, sest see ei ole ühe aastanumbri sees läbiviidav. On vaja esimest üleriiklikku otsust ning vähemasti kolme aastat. Seda ei ole palju tahetud. Riigikogu praeguse aseesimehe, toonase Tallinna linnapea Jüri Ratase (Keskerakond) idee rohelisest pealinnast sai, euroopaliku toetuse umbes kolme aastaga. Tallinn niisama kiiresti roheliseks pealinnaks ei saa, kuna Kadriorust ei piisa, sest Lasnamäe on peatamata.

Põlva maavanem Priit Sibul (IRL) esitas vabariigi aastapäeva künnisel idee ökoWC-dest Eesti suuremate teede ääres ja looduses ning avalikes kohtades üleüldse.

Võtaksin haldusreformi kiiruse mõõtmisel aluseks just selle, kui palju kulub aega Priit Sibula idee elluviimiseks. Esimeseks eelduseks on, et meil ei lähe gaas ja pidur segamini. Õigemini - et meile jõuaks kohale, mis on mis ja kumb on kumb. Revolutsionääre on kole palju.

Allikas: Koit