Intervjuu: Minister Helir-Valdor Seeder on veendunud, et põllud sööti ei jää

14.03.2009 | Raivo Sihver | Maaelu, Elu

Kolmapäeval kohtus põllumajandusminister HELIR-VALDOR SEEDER Võru Maavalitsuses Võru-ja Põlvamaa Leader-tegevusgruppidega. Aastaga tahab minister Eestimaale ringi peale teha, et saada ülevaade Leader-gruppide tegevusest ning tutvuda ka pakutavate ideede ja probleemidega.

Käimasoleval EL-i finantsperioodil eraldatakse Leader-programmi kaudu toetusteks 1,4 miljardit krooni ning külaelu arengu-meetmetest 750 miljonit krooni täiendavalt ehk kokku üle kahe miljardi krooni. See on päris suur raha.

Tänasel arutelul kostis noote, et MTÜ-del on raske Leader-programmist raha taotleda, sest toetus tuleb alles pärast töö tegemist. Kui 10-protsendiliseks omafinantseerimiseks raha veel leitakse, siis kõige raskem on MTÜ-dele suure, näiteks poolemiljonilise objekti esialgne finantseerimine. Aga maal liikudes on küsijal tekkinud Leader-programmi raha kasutamisest hoopis teine mulje: külaplatsile ehitatakse kiik ning sellega külaelu käivitamine lõppebki. Kas ikka on nii?

Siin ei saa üldistada. On olnud projekte, mis ei ole olnud elujõulised. Aga on olnud ka väga õnnestunud projekte, mis elavad ja seovad kogukonda. Samuti on Leader-programmi ja külaelu arengu meetmete raames mõeldud kohaliku ettevõtluse arengule. Näiteks soovitakse kalanduspiirkondades ühiselt süvendada sadamaid ning muretseda tehnikat.

Arvate, et negatiivsed näited on erandid ning enamus raha on kasutatud otstarbekalt?

Enamik projekte, mis täna külaelu arengu puhul on käivitunud või käivitumas, on kohe kindlasti elujõulised ja raha on kasutatud sihtotstarbeliselt.

Eelmise aasta lisaeelarve ning tänavuse säästueelarvega on mitmel korral riigi eelarvet kärbitud. Kas põllumees võib kindel olla, et kärpimise tuhinas ei minda eurotoetuste kallale?

Mitte ühtki senti pole EL-i põllumajandustoetustest ning Eesti-poolsest kaasfinantseerimisest kärbitud. Seda ei ole plaanis teha ka tulevikus, isegi siis, kui osutub vajalikuks eelarvet veelgi vähendada. Nii et selles mõttes võib põllumees end küll kindlana tunda.

Nii et pole sellist kavatsustki?

Meie esimesi prioriteete on maksimaalselt ära kasutada EL-i rahalised vahendid. Olen kindel, et neid ei kärbita 2010. ega ka järgnevatel aastatel.

Kas ka siseriiklikult on midagi ette võetud?

Ka siseriiklikult oleme mitmeid abinõusid rakendanud, näiteks toetuste varasem väljamaksmine ning majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu rakendatav ettevõtluse toetamise pakett. Viimane laieneb täiel määral töötlevale, ka toidutööstusele ja osaliselt põllumajandustootjatele. Samuti võtame aastateks 2007-2013 planeeritud toetused varasemalt kasutusele. Oleme seda teinud 2008. aastal ja teeme ka 2009. aastal.

Praegu on eriti raske piimatootjatel, sest piimahind on madal ning nõudlus piimatoodete järele väike.

Eesti toodab piima oluliselt rohkem, kui ise tarbib ning ükskõik kuidas me seda piima siseriiklikult ka ümber ei paiguta, on lahendus ikkagi maksujõuliste eksportturgude leidmises. Ka abimeetmed on suunatud just nimelt neile, kes suudavad toota ja müüa ekspordiks.

Kas piimandus on naturaalmajandusse tagasi langenud? Meedias räägiti hiljuti, et piimakontsern Tere pakub piima vastu juustu.

Tahan öelda, et ega me ringiga nüüd tagasi selles ajas küll ole, kus olime kaheksakümnendate lõpul ja üheksakümnendate algul, mil Eesti riik alles hakkas oma majandusruumi arendama. Tootmismahud on küll väiksemad kui tol ajal, kuid tootmise efektiivsus ja kvaliteet võrreldamatult paremad kui 20 aastat tagasi. Täna on kõigil väga palju probleeme, kuid kindlasti ei ole me täpselt samas punktis tagasi.

Sellele vaatamata on põllumehel väga raske.

Kevad saab kindlasti olema keeruline. Teraviljakasvatajatel ei ole eelmisest aastast sääste ning pankadest laenu saada on sellel kevadel keeruline. Kuid meil on ka väike kevadlaen MES-i kaudu olemas. Loodame, et tuleb hea aasta, vanasõnagi ütleb, et aastad pole vennad.

Kas põllumehed lähevad ikka kevadel põllule? Osa põllumehi ütleb, et jätavad põllud sööti.

See on väga individuaalne probleem. Kindlasti on põllumehi, kes põllule ei lähe. Aga ma arvan, et nende põllud ei jää sööti ega tühjaks, sest teised jälle laiendavad tootmist ja külvavad ka tootmise lõpetanute põllud täis.

Tartumaa põllumeeste juht Jaan Sõrra on tunduvalt pessimistlikum ning arvab, et paljud põllumaj andustootjad on kevadeks pankrotis.

Arvan, et selliste hinnangute puhul pole sügavat analüüsi tehtud ning kindlasti ei lähe niipalju põllumajandustootjaid pankrotti. Sellest ajast, mil mina olen põllumajandusega kokku puutunud, ei mäletagi optimistlikumat Jaan Sõrrat.

Loodate, et tuleb ilus kevad ja suvi?

Ega saa ainult lootma ja ootama jääda. Tuleb ikka tegutseda. See tähendab, et põllumajandusministeerium ja valitsus peavad tegema ja pakkuma seda, mida nad keerulistes eelarveoludes suudavad. Nii EL-is kui Eestis on teatud abinõud tarvitusele võetud. Püüame leida lisavahendeid ka kevadkülviks ja likviidsus-probleemide lahendamiseks. Teistest rakendatavatest meetmetest rääkisin juba eespool.

Mis saab siis, kui tuleb mitu rasket aastat järjestikku?

Keerulisi aegu on olnud ka minevikus ning küllap põllumees teab ja oskab need üle elada. Nii et ainult ilmastikule loota ei saa. Need, kes on põllumajandusega pikemalt tegelenud, teavad, et aastakaupa ei ole selles sfääris võimalik elada. Kui tuleb üks või 2-3 ilma poolest halba aastat järjestikku, ei tähenda see sugugi, et põllumees peab tegevuse lõpetama.

Põllumajandus on pika perioodi tegevus ning ka tulemusi saab mõõta ainult pikka perspektiivi silmas pidades.

Intervjuu: Minister Helir-Valdor Seeder on veendunud, et põllud sööti ei jää

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing