Meresõidu võimalikkusest Haapsalus

31.05.2008 | Teet Kallasvee | Majandus

Hea lehelugeja, olen positiivselt üllatatud Viktor Siilatsi võimest kirjeldada ja ette kujutada lihtsaid igapäevaseid asju justkui ülisalajasi ja keerukaid vandenõuteooriaid. Need teooriad sobiksid kull pigem ulmekirjanduse või ulmefilmide valdkonda kui Lääne Elu arvamusküljele, kuid ega ühele lehele tee žanrivaheldusrikkus kevadisel ajal sugugi halba.

Kui asjast veidi tõsisemalt rääkida, pean oma kohuseks mõned suuremad ja markantsemad pooltõed siiski ära seletada või ka ära parandada.

Alustagem siis vandenõuteooriatest. Viktor Siilats kirjeldab värvikalt küll salajasi kirju, salanõupidamisi ja isegi salajast volikogu istungit jõuluajal. Teab ju iga lapski, et linnavalitsuse kirjavahetus on avalik. Ka volikogu istungite päevakorrast teavitatakse volinikke ja avalikkust vähemalt kaks nädalat ette. Volikogu istungite kava on aga vist teada peaaegu aasta ette.

Huvitav on ka Siilatsi teooria nii minu kui ka linnapea sugulus- ja parteisidemete toimimisest, mida isegi ajakirjandus üritab varjata. Tuleb justkui välja, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ei juhi mitte minister Juhan Parts, vaid nähtamatuid niite tõmbavad hoopis Kallasvee ja Danilov Haapsalust.

Olen valmis võtma kangemapoolset mürki selle peale, et iga ajakirjandusväljaanne oleks valmis kõigest korruptiivsest Haapsalu linnavalitsuses ja ministeeriumides kirjutama, mitte seda lugejate ja uurimisorgam'nite eest varjama.

Aga ehk aitab siin selleks korraks ulmekirjanduse retsenseerimisest ja räägiks ka tõesti sellest ütlemata lollist olukorrast, kuhu Haapsalu merelinnana sattunud. Tuleb tunnistada pattu, et olin mina omal ajal tõesti üks neist, kes Grand Holm Marina (GHM ) tekkimist Haapsallu kahel käel tervitas ja sellele ka võimalusi mööda kaasa aitas.

Alles selle aasta märtsis lootsin, et mingisugune kompromiss ja kokkulepe sadamate vahel võib sündida, ja saatsin ka kõigile asjaosalistele (sh Viktor Siilatsile ll. märtsil) laiali meili infoga väikesadamate toetamise programmi avamise kohta, mille eelarve oli 30 miljoni krooni.

Programmist olid toetust taotlema oodatud projektid, millega investeeritakse väikesadamaisse ja nende tegevust toetavasse infrastruktuuri, et mitmekesistada piirkondade külastusvõimalusi. Kas oleks olnud paremat võimalust teha koostööd linnal ja sadamail omavahel ning abiraha toel teha esialgsed hädavajalikud tööd sadamate kooseksisteerimiseks ja opereerimiseks?

Müts maha tehtud töö ja nähtud vaeva eest, kuid sellest peaks hr Siilats ometi aru saama, et see töö ja vaev ei anna talle ega ka kellelegi teisele õigust ebaausate võtetega "kottida" oma partnereid, naabreid, konkurente ning isegi linnavalitsust ja volikogu. Seda on aga kahjuks GHMi sündimisest saadikjuhtunud. Olgu see siis akvatooriumi süvendamine koos naabritega, neilt kai rentimine, linnaga asjaajamine või mõni muu tegevus, ikka ja alati oskab Siilats teha ühel hetkel mõne mereröövelliku ,,metssigaduse", mis teiselt osapoolelt igasuguse soovi koostööd teha

ära võtab. Ja ongi püha sõda valla päästetud.

Soovin jõudu ja meelekindlust kõikidele sadamaomanikele ja sadamaoperaatoritele Haapsalus oma asja järjepideval ja mõistlikulajatnisel. Ükskord võidabõigus ja õiglus ju niikuinii ja Haapsalu taastab taas oma tõsiselt määritud sada malinna nime. Teavad ju kõik need, kes vähegi merega seotud, kui lihtne on kaotada sadamalinnal oma mainet ühe hooaja segaduste tõttu ja kui mitu hästi korraldatud suve selleks on vaja, et kord kaotatud mainejälle taastada. Võtmesõnaks saab siin olla koostöö ja need, kes koostööd teha ei taha või ei oska, määravael ennast ise väljasuremisele.

Allikas: Lääne Elu

Meresõidu võimalikkusest Haapsalus

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing