Hääbumise vastu

06.03.2009 | Siim Valmar Kiisler | Seadusloome, Regionaal

Näen oma igapäevatöös osa piirkondade järjest raskemasse seisu jäämist. Nii nagu paljud eesti inimesed, tajun minagi valusalt noorte puudust ja töökohtade kadumist maal.

Tean, et inimeste arvu vähenemine põhjustab maapoodide ja koolide sulgemise. Tean, et mitmed omavalitsused on sattunud sõltuvusse ühest või kahest ettevõttest, mille kadumine annab valla tuludele hävitava löögi. Mina suudan sellest teha ainult ühe järelduse - on vaja kiirelt sekkuda, et asjad saaksid hakata paremuse poole minema. Nagu ütleb minu hea kolleeg Läti regionaalminister: ükski lahendus ei ole ideaalne. Sellepärast tuleb reform kohe ära teha. Vigu saab parandada, kuid kaotatud aastaid ei anna meile keegi tagasi.

Eestis on 227 linna ja valda, mille elanike arvu ja majandusliku suutlikkuse erinevused on alates omavalitsuste taastamise ajast kärisenud suureks. Samal ajal on täitmiseks antud ülesanded kõigile samad. Ikka on omavalitsustel mure, et riik annab liiga palju kohustusi ja liiga vähe raha nende täitmiseks.

Olen esitanud valitsusele kava, mille alusel saaks praegustes maakonnapiirides teha haldusreformi koos selle aasta kohalike valimistega. Võimalus selle otsuse tegemiseks on olemas, eelnõu pakub selleks variandi juba tänavu. On valida, kas teeme ammu tähtaja ületanud otsuse kiirelt ära või venitame veel. Uskuge - poliitiline populism ja sellest tulev otsustamatus võib protsessi venitada veel kümme või sada aastat. Omavalitsuse võib teha kas või kolmetasandiliseks - kindlasti leiduks ka sellele mõttele toetajaid -, iseasi, kas suudame kogu seda administratsiooni administreerimise administreerimist ka rahastada. Aeg on teha vahet vajalikkuse ja vältimatuse vahel.

Teeme ära haldusreformi, mille käigus praeguse 227 omavalitsuse asemele jääb 15 valda ja viis linna - Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve. Sellise ettepaneku olengi teinud. Kui valitsus eelnõu heaks kiidab ja riigikogu vastu võtab, on võimalik jõustada reform tänavu 18. oktoobri kohalikel valimistel. Juhul kui arutelud venivad või tekivad administratiivsed tõkked, on eelnõusse sisse kirjutatud ka võimalus korraldada 2011. aastal koos riigikogu valimistega uued kohalike omavalitsuste valimised.

Eelnõu järgi liidetakse senised omavalitsusüksused senistes piirides ja nende maakondlikku kuuluvust ei muudeta. Reform lähtub maakondliku omavalitsuse põhimõttest, see tähendab, et eeldatavasti tekib maakonna piires üks vald. Tekkiva omavalitsuse elanike arv ei või olla väiksem kui 25 000. Erandina tekib väiksem vald Hiiumaal, kus on

10 000 elanikku. Kõigi liitunud seniste valdade maa-alal moodustatakse esmatasandi kohaliku elu korraldamises osalevad osavallad. Et vallavalitsuse geograafilise kaugenemisega ei muutuks omavalitsusega suhtlemine raskemaks, kohustatakse säilitama kõigis seniste omavalitsuste keskustes teeninduspunktid.

Haldusreformi eelnõu lähtub kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast tulenevast põhimõttest, et omavalitsused on kohaliku elu iseseisvad otsustajad ja korraldajad. Nii ei näe eelnõu ette valdadelt-linnadelt funktsioonide jõuga äravõtmist. Vastupidi, liitmisel saadav efekt avaldubki selle kaudu, et praegu neile pandud kohustuste täitmisega hädas olevad väikesed nõrgad omavalitsused muutuvad tugevaks ja võimekamaks. Kuna omavalitsused ei toimi eraldi riigistruktuuridest, sätestab eelnõu, et aastal 2010 vaatab valitsus üle ka maavalitsuste funktsioonid ja korralduse.

Lõputud jututoad

Rahast ka. Tihti kiputakse küsima, kui palju haldusreformiga kokku hoitakse. See on äärmiselt lihtsustatud käsitlus. Ka rahareformi eesmärk polnud mitte raha kokkuhoid, vaid tulevikuks stabiilse arengu tagamine. Samamoodi ei ole haldusreformi eesmärk omavalitsustest raskel säästuajal raha välja pigistada. Vastupidi, efektiivsem süsteem võimaldab olemasolevaid vahendeid paremini kasutada ja sama raha eest rohkem ära teha. Mida vähem on raha ja inimesi, seda arukamalt tuleb neid rakendada. Meil napib mõlemat, nii et riigijuhtidel on vastutus tagada, et elu ei koonduks ainult suurte linnade ümbrusse. Muidu ei tähenda palju räägitud ääremaastumine enam perifeersete külade hääbumist, vaid kogu riigi tuhmumist Euroopa kaardil.

Aeg paranduste tegemiseks on küps - riigi kulude vähendamine näitas praeguse valitsuskoalitsiooni otsustusjõudu. Riigile tugevate omavalitsuste kujul hea partneri loomine ei ole eelarvekärpest vähem tähtis, pigem vastupidi. Vaadates olukorda riigis, ütlen, et haldusreform tuleb ära teha. Kui ei, siis loodan, et reformiettepanek lükatakse vähemalt selge poliitilise põhjendusega tagasi, mitte ei hakata heietama lõpututest konsultatsioonidest ja tegemata uuringutest. Kümne aasta jooksul on uuritud, räägitud, analüüsitud, uuritud uuesti, räägitud uuesti ja analüüsitud uuesti. Aga kus on tulemused? No aitab juba. Teeme ära.

Hääbumise vastu

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing