Linnavõim esmalt laste kallal

06.03.2009 | Liisa-Ly Pakosta | Tallinn, Pere, Haridus

Kui Tallinna linnavalitsus avastas, et tengelpungas viliseb tuul, löödi käärid kõige esimeses järjekorras laste suunas lõksuma.

Koolidele ja lasteaedadele anti peaaegu et poolsalaja toimunud koosolekul kätte käsud majandamiskuludelt kõvem kogus maha lõigata. Lasteaednike tööaegu lühendati, varahommikul nutavad võõrasse rühma minema pidanud lapsed, kasvatajad kannatavad vaikides, sest kardavad kaotada sedagi töökohta sarnaselt logopeedide ja liikumisõpetajatega.

WC-paber kodust kaasa

Kui lapsevanemad toovad näiteid, et nüüdsest tuleb lastel mõnesse lasteaeda WC-paber ise kodust kaasa võtta, siis tähendab see, et ollakse kultuurse riigina väravat sulgemas oma laste ees. Pisikestele eestimaalastele on lasteaed värav, esimene tõsisem kohtumine Oma Eestiga. Väikelapsel nõuab WCs paberiga pühkimine väga pikka ja pühendunud harjutamist. Lapse jaoks on kõik tualetitoimingud suures kollektiivis niigi keerulised, ja paberit võib kuluda üsna palju.

Tallinna linna ametnikud ei pea WC-paberit kodust kaasa võtma, neid ootab vastav teenus mugavalt kontoris edasi. Kärbitud majandusrahast osteti varem lasteaedades ka näiteks joonistus- ja kirjutuspaberit, nüüd jääb ainsaks paberivaruks kärbetest täiesti puutumatult postkasti potsatavad linna propagandalehed ja trükised.

Peredes on tänini tavaline meie emasid-isasid, vanaemasid-vanaisasid iseloomustanud suhtumine, et kitsastes oludes hoitakse kokku pigem endi kui laste pealt. Ikka on lükatud täiskasvanule uute saabaste ostmine edasi - «sain nendega mitu aastat käidud, saan mõne veel» -, et võimaldada midagi head ja ilusat lastele ja lastelastele. See suhtumine on aidanud taludest ja agulitubadest lapsed kooli ja ülikooligi, noored pered iseseisvama elu järjele või viimastel aastatel näiteks maailma avastama. Seetõttu tundubki väikeste laste heaolu arvelt kärbetega alustamine nii kohutavalt ebaõiglane. Lasteaednike töötasulõiked tõid kaasa ka «valverühmad», mis tähendab, et lapsed liiguvad päeva jooksul erinevate rühmade ja kasvatajate vahel. Samas ei paku keegi lahendusi, et «kokkuhoiu huvides töötavad täiskasvanud nüüd päeva jooksul kolmes erinevas töökollektiivis ja erinevas kontoris». Aga lastele sobib sellist ringikolimist pakkuda küll. Lasteaednikud ja pedagoogid on olnud solidaarsuse musternäide oma väikese palga ja suure töökoormusega juba ennegi, linnajuhtide palgad aga hoopis tõusid... Kuidas saab üldse rääkida lasteaednike töökoormuse ja palga vähendamisest olukorras, kus lasteaiajärjekordades ootab Tallinnas tuhandeid lapsi?

Töötu vanema nõiaring

Lasteaedade süsteemi mõte on tegelikult asendada kunagist mitme põlvkonna peredes toiminud lastehoidu selliselt, et lapsevanemad saaksid tööelus osaleda. Väikelapse vanem, kes on jäänud töötuks, on praegu kõige hullemas olukorras - suutmata tasuda lasteaiakoha ja -toidu eest, võtab ta lapse koju, kuid see ei tähenda kahekesi veedetud tunde ja perekondlike sidemete tugevnemist, vaid süvenevat mahajäämist töölepääsejate rongist. Lapsed võetakse ära trennidest ja huviringidest, nad ei saa kaasa minna ekskursioonidele. Lõhe rikaste ja vaeste vahel süveneb.

Lasteaedade ja koolide kärpekavale järgmine uudis tuli Tallinna linnas ühistranspordi kärpimise kohta. Seegi puudutab enim lastega peresid ja vaesemaid elanikke. Jälle tabab löök kõige haavatavamaid. Lasteaedade, koolide ja ühistranspordi kärbete kallale tuleb minna ikkagi viimases, mitte esimeses järjekorras. Laste ja lastega tegelevate inimeste olukorda ei tohi muuta oluliselt halvemaks teiste täiskasvanutega võrreldes. See kõik on pikaajalise planeerimisoskuse, aga ka suhtumise küsimus.

Linnavõim esmalt laste kallal

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing