Haldusreformiga põleb!

05.03.2009 | Mart Laar | Regionaal

On väidetud, et pole paremat aega suurte ja vajalike reformide tegemiseks kui majanduskriis. Nüüd on Eesti jõudnud tõsisesse kriisi ning reformid on taas päevakorral.

Läinud aastal pöördus Isamaa ja Res Publica Liit koalitsioonikaaslaste poole ettepanekuga taas haldusreformiga tegelema hakata. Selleks oodati lühikest vastust küsimusele: kas reformi käigus võib lisaks vabatahtlikule ühinemisele kasutada ka administratiivset liitmist. Paraku polnud kriis siis ilmselt veel nii sügav ning vastus oli seetõttu eitav. Nüüdseks on haldusreformi vajadus muutunud veelgi selgemaks. Selle vajadust rõhutavad nii ettevõtjad kui ka majanduseksperdid, viimati tegi seda oma avalikus pöördumises riigikontrolör Mihkel Oviir.

Kolkige meid - aga teeme ära

Oluliselt on riiklikult veetava ning tsentraalselt korraldatava reformi vajaduse mõistmisele kaasa aidanud Edgar Savisaar, kelle Tallinnas «altpoolt» teostatav «vabatahtlik» haldusreform on viimas sedavõrd õõvastavate tulemusteni, et kõik muud lahendused selle kõrval meeldivatena tunduvad.

Oleme haldusreformi eest varem kolki saanud, kui vaja, kolkige meid veel, kuid kallid sõbrad, teeme selle reformi lõpuks ära. Regionaalminister on juba ette valmistanud seaduseelnõu haldusreformi kiireks elluviimiseks ning esitab selle valitsuskabinetile. Eelnõu kohaselt on võimalik haldusreform ära teha enne kohalike omavalitsuste valimisi.

Regionaalminister pakub reformi aluseks riigikontrolör Mihkel Oviiri esitatud variandi, mis tugineb maakondlikule printsiibile. Kui see ei peaks sobima, võib aluseks võtta nn tõmbekeskuste variandi, mille eelmine valitsus on pealegi kinnitanud. Sellisel juhul räägiksime algatuseks umbes kuuekümnest omavalitsusest. Kõiki neid variante on viimaste aastate jooksul lõputult arutatud, nüüd on käes aeg otsustada.

On võimalik, et regionaalministri välja pakutud tempot peetakse liiga kiireks. Hea küll - teeme siis aeglasemalt, valides omavalitsused vanades piirides ära ning viies reformi ellu järgmisel aastal. Selline lahendus nõuaks küll arvukalt üleminekusätteid, kuid eks saame nendegagi hakkama. Otsusega oodata aga enam ei saa. Kui keegi tuleb uuesti väitma, et ühineda saab vaid vabatahtlikul alusel, siis on reform läbi kukkunud.

Konsensus reformi aluseks

Oleks hea, kui haldusreformi alusel kujuneks välja laiem poliitiline konsensus. Seetõttu tuleks aruteludesse kindlasti kaasata ka opositsioonierakonnad. Keskerakonna ja Rahvaliidu esimesed avaldused haldusreformi teemal viitavad paraku, et Eesti huvidele mõtlemise asemel eelistatakse tegelda poliitilise populismiga - omavahel tunnistavad mõlema erakonna liidrid, et haldusreform on möödapääsmatu, avalikes seisukohavõttudes astutakse sellele aga vastu.

Võtame end kokku ja teeme selle reformi ära. Loome Eestile piisavalt tugevad omavalitsused, mis suudavad keskvalitsusele tõeliseks partneriks olla ning oma inimeste huvisid kaitsta. Vastasel korral määrame elu väljaspool üksikuid suuremaid keskusi hääbumisele.

Haldusreformiga põleb!

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing