Tuumaenergeetika – jah või ei?

27.02.2009 | Andres Mäe | Majandus, Keskkond

Tuumaenergeetika on jõudnud päevapoliitilisse retoorikasse. Juhtiv valitsuspartei lubab tosina aasta pärast Eestile oma tuumaelektrijaama.

Valitsus kiitis heaks elektrimajanduse arengukava, kus on muu hulgas stsenaariume, mis näevad ette tuumajaama rajamise Eestisse. AS Eesti Energia on juba välja valinud paigad, kuhu võiks tuumajaama ehitada (Holger Roonemaa „Eesti tuumaelektrijaam ehitatakse Suur-Pakrile või Keibu lahe äärde" EPL, 14.2).

Kuid vastamata on põhimõtteline küsimus: kas alustada Eestis elektri tootmist tuumaenergiast või mitte? Sest enne veel, kui hakata arutama rahvusvahelisi nõudeid ja vajalikke seadusi, reaktori tüüpi ja asukohta, radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumakütuse käitlemist, on vaja langetada põhimõtteline otsus: kas ei või jaa tuumaelektrile Eestis? Pea sama oluline on, kuidas see otsus tehakse.

Peagi hakkab riigikogu arutama energiamajanduse arengukava, kus on tuumaenergeetika arendamine ka otsesõnu kirjas. Nii on põhimõttelise otsuse langetamine jäetud riigikogu hooleks, nagu parlamentaarsele riigile kohane. Tuumaenergeetikuid ei tea riigikogu liikmete hulgas aga olevat. Liiati jääb risk, et arutelu käigus surutakse häälteenamusega maha arukad vastuväited.

Riigikogu võiks pöörduda nõu saamiseks eriala asjatundjate poole. Eestis on oma tuumaenergeetikaeksperdid olemas ning valdkonna eestlasist spetsialiste leiab ka Rootsist ja Kanadast. Neil on valitsuse ja riigikogu nõustamiseks piisavalt teadmisi ja kogemusi. Asjatundjate abi on vaja, sest riigikogus põhimõttelise otsuse langetamine eeldab vastust küsimusele: kas Eesti on üldse suuteline tuumaenergeetikat arendama?

Olulisim - kodanike arvamus

Põhimõttelise otsuse langetamisega seoses kerkib veel kaks probleemide ringi. Esiteks tuumajaama sobivus Eesti elektrienergia süsteemi ja teiseks kodanike arvamus.

Eesti Energia Põhivõrgu esindaja Mart Landsberg märkis mullu oktoobris Tallinnas peetud tuumaenergeetika konverentsil, et kombinatsioon tuuleparkidest ja tuumajaamast oleks halvim. See ei sobi olemasoleva elektrienergia süsteemiga, sest tuumajaama(de)st ei ole tuuleparkide ebaühtlase elektritoodangu tasakaalustajat. Ikkagi läheks vaja maagaasil töötavat kompensatsioonijaama või akumulatsiooni-hüdroelektrijaama, mis aitaksid energiakõikumisi siluda. Tuumaenergeetika on valdkond, kus otsuseid peavad langetama erialateadmistega spetsialistid. Kuid Eesti on demokraatlik ühiskond ja tuumaenergeetika on sedavõrd tähtis ja kõiki puudutav ettevõtmine, et kodanike arvamust ei saa ega tohigi põhimõttelistes küsimustes ignoreerida.

AS-i Steri ja mitme prügila kaasused näitavad, et need projektid, mille puhul on hirm keskkonnaohtude ees, põrkuvad kohalike omavalitsuste ja inimeste vastuseisule. Hirm tekib teadmatusest ja usaldamatusest. Soome telekanalil YLE1 23. veebruaril näidatud BBC dokumentaalfilmis „Hirmutav tuumaenergia" kinnitasid usutletud teadlased, et tuumaenergeetikaga seotud kartused on uute tuumajaamade rajamise suurim tõke. Neid kartusi ja hirme saab vähendada avalikkust teavitades.

Soome ja Rootsi kogemustele tuginedes võib väita, et kohalike elanike ja omavalitsuste arvamust peetakse oluliseks ja seda arvestatakse. Neis riikides ei koonerdata rahvaga suhtlemisel, iseäranis tuumaenergeetikaga seotud projektide puhul. Teavitust alustatakse varakult, et ehitamiseni jõudes poleks vaja pead murda, kuidas ületada kohalike elanike vastuseisu.

Vastupidiseidki näiteid pole vaja kaugelt otsida. Mullu südasuvel Moskvas toimunud tuumaenergeetika konverentsil „Atomcon 2008" oli kohaliku sotsioloogi ettekandest kuulda, et Venemaa kodanikud saavad enamiku tuumaenergeetikaalasest teabest igapäevase suhtlusringkonna ehk siis sõprade ja tuttavate vahendusel, sest ametlikke teabekanaleid ja eriti kohalikke võimuesindajaid ei usaldata. Tuumaenergeetikaga seotud ametkonnad ja ettevõtted avalikkuse teavitamisega ei tegele.

Eesti võiks eeskuju võtta Soome ja Rootsi senisest praktikast ning asuda inimesi tuumaenergeetikas valgustama. Iseäranis soomlaste kogemusi tasub põhjalikumalt uurida, sest neil on ette näidata arvestatav poolehoid tuumaenergeetikale.

Tuumaenergeetika – jah või ei?

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing