Koolide liitmine on kaalutud otsus
26.02.2009 | Argo Kirss | Regionaal, Haridus
Linnavalitsus on volikokku esitanud eelnõu, mille vastuvõtmise korral toimub Kuressaares õppeaastaks 2011/2012 üks oluline haridusvõrgu muutus - Kuressaare Põhikooli õpilased ja õpetajad lähevad üle KG-sse ja Põhikooli hoonesse luuakse linna huvihariduskeskus.
Peatumata pikemalt muutuse kui sellise põhjusel, olgu vaid veelkord öeldud, et laste arv meie linna kordatehtud koolides kahaneb ja tänase 90 klassikomplekti asemel õpib mõne aasta pärast meie linna koolides (va. täiskasvanute gümnaasium) ca 80 klassikomplekti õpilasi ning klassikomplektide arvu tõusu ei näita ka viimaste aastate sündivus. Samas on linna huvikoolid olukorras, mis nõuab nende kehvade ruumitingimuste kordategemiseks kümneid miljoneid kroone linna maksumaksja raha.
Võimalike haridusvõrgu muutuste vaagimisel jäi kilbile kolm varianti: A. Jätta kõik muutmata; B. Koondada üldharidus kolme kooli ja kujundada Põhikooli hoone huvihariduskeskuseks; C. Jätkata nelja üldhariduskooliga ja jagada huviharidus laiali koolide vabanevatele pindadele. Põhimõtteliselt oli laual ka Põhikooli õpetajate poolt pakutud variant, luua Põhikooli hoonesse algkool, mis sisuliselt on variandi C laiendus.
Kui nüüd lugejal tekib küsimus, et miks peaks B variandi puhul just Põhikooli, aga mitte näiteks Vanalinna kooli või hoopis SÜG-i hoonesse loodama huvihariduskeskus, siis teiste koolide suuruse (Vanalinna kool 17 ja SÜG 27 klassikomplekti) tõttu ei ole nende õpilaste üleminek tekkivatele vabadele pindadele lihtsalt võimalik.
Variant A: Jätta kõik muutmata.
Õppekeskkonna koha pealt oleks siin suureks kannatajaks huviharidus, sest kunsti- ja huvikooli tingimused on praegu väga halvad ja seoses 5. lasteaia hoone muutumisega 100% lasteaiaks halvenevad huvikooli tingimused veelgi. Nende tingimuste parandamiseks jääb linnal üles kohustus leida vajalikeks investeeringuteks ca 15 miljonit krooni ja seda olukorras, kus ka lasteaedade hooned vajavad kordategemiseks suurt raha. Sotsiaalsest aspektist jääks muidugi selle variandi puhul ära stress, mis paratamatult kõiksugu suurte muutustega kaasneb. Samas tooks muutuste edasi lükkumine kaugemasse tulevikku endaga kaasa stagnatsiooni, mis omakorda muutuks Kuressaare haridusvaldkonna arengupiduriks.
Ka vanemate eelistuse osas oleks see variant problemaatiline. Hoolimata tõsiasjast, et Kuressaare Põhikooli esimesse klassi astuda soovijaid on viimastel aastatel alati olnud, on see arv üsna väike. Näiteks käesolevaks õppeaastaks soovis Põhikooli esimesse klassi tulla 13 last. Kui siia kõrvale panna Kuressaare Gümnaasiumi vastav arv, 85, on näha, et vanemate soovid on üsna tugevasti kallutatud KG suunas ja sellest avalik võim kuidagi mööda vaadata ei saa. Üheks murekohaks selle variandi puhul olgu veel välja toodud see, et väga väikese kooli puhul ei ole õppeainete väikeste mahtude tõttu võimalik pakkuda paljudele aineõpetajatele täiskoormust.
See omakorda viib reaalsuseni, kus mitmed õpetajad käivad väikeses koolis mõnel päeval nädalas lihtsalt tunde andmas olles põhikohaga tööl näiteks mõnes suuremas koolis, mistõttu on raskendatud osalemine igapäevases koolielus ja ühisettevõtmistes, mis aga kasvatuslikus plaanis oleks väga oluline. Ja üks suur miinus veel - õpilaste arvu vähenemise tõttu oleksime mõne aasta pärast olukorras, kus meie remonditud üldhariduskoolide hooned oleks pooltühjad, kuid sellest hoolimata peaksime neid meie ühise n.n. maksumaksja raha eest kütma, koristama ja valgustama.
Variant B: Põhikoolist huvihariduskeskus.
Õppekeskkonna koha pealt oleks siin suurimaks võitjaks huviharidus, mis saaks lõpuks peale pikka ootamist headesse tingimustesse, mis lisaks kõigele oleks veel väga hea asukohaga. Mis puudutab aga üldhariduse õpikeskkonda, siis kuna linna kõik koolid on korras, siis selles aspektis esmapilgul väga suurt muutust ei toimuks.
Samas on KG-s siiski võrreldes Põhikooliga tänu oma suurusele kujunenud paremad tingimused: ujula, täielikult komplekteeritud ja kaasaegsed käsitöö ja tööõpetuse klassid, keemia ja füüsika laborid, suur raamatukogu, avaramad sportimistingimused nii sees kui väljas ning omamoodi kuulus talveaedki. Sellest kõigest saaks käesoleva variandi puhul osa rohkem meie linna lapsi.
Üldhariduse koha pealt on üheks oluliseks plussiks see, et suuremate õpilaste arvudega koolides on võimalik rakendada mitmekesisemaid tugisüsteeme ja käesoleva variandi puhul saaks jällegi sellest osa suurem arv lapsi. Ka Maavalitsuse haridusosakonna eelmise aasta kontrollakt annab KG õpilaste tugisüsteemidele väga kõrge hinnangu. Ning koolisisene huvihariduski on suurema kooli puhul avaramate võimalustega.
Rääkides õppetöö sisulisest poolest, siis annab kahe huvikooli ühe katuse alla minek kahtlemata uue tõuke nende arenguks. Ühine tegevusruum loob eeldused huvikooli ja kunstikooli sünergia tekkeks nii õpetajate kui ka projektide tasandil. Nii näiteks tagab avatud keskus täiendavad võimalused ka Kunstikooli lastele.
Samuti rahalises plaanis on sellel variandil arvestatavad eelised. Ühekordne maksumaksja raha kokkuhoid huvihariduse investeeringute vajaduse ärajäämisest oleks ca 15 MEEK ning ühekordne rahaline võit vabaksjäävate huvihariduse hoonete realiseerimisest ca 8 MEEK.
Igaaastane rahaline kokkuhoid huvikoolide karbikulude ärajäämisest ca 300 000 EEK ning igaaastane rahaline kokkuhoid Põhikooliga seotud juhtimise ja majandamise personalikulude ärajäämisest ca 1,8 MEEK. Sotsiaalses plaanis põhjustavad selle variandiga kaasnevad muutused pingeid - tuleb ju sellega seoses ca 100 õpilasel ja nende õpetajatel vahetada kooli. Miinuseks on ka see, et linnast kaob üks väike kool. Samas jääb väikse ja vaiksema keskkonnaga kooli rolli täitma Vanalinna kool. Variandile B kuulub ka Maavalitsuse haridusosakonna eelistus.
Variant C: jagame huvihariduse koolide vahel.
Selle variandi puhul paraneks samuti huvihariduse õppekeskkond, kuid mitte sel määral kui eelmise variandi korral, sest eelkõige avatud keskuste jaoks sobivaid ruume kohe koolihoonetes ei ole. Üldharidusest vabaks jäävad ruumid vajaks ümberehitamist. Samuti on siin oht huvikoolide muutumiseks üldkoolide ringideks, mis omakorda vähendaks teiste koolide õpilastele võimalusi. Ka ühe kooli juures tegutsev avatud keskus kujuneks üsna kindlalt sama kooli keskseks.
See oleks küll tore vastava kooli koha pealt vaadatuna. Plussina võiks välja tuua isegi selle, et siis oleks üldkooliga ühe katuse all olles avatud keskusesse kohe lapsed võtta. Kuid linna kui terviku koha pealt oleks see kindlasti halb, sest tähendaks ühe kooli laste eelistamist teiste koolide laste võimaluste vähendamise arvel.
Alles jääb ka variandi A puhul kirjeldatud Põhikooliga seotud problemaatika (vanemate eelistused, õpetajate väikesed koormused, KG parema üldhariduse õpikeskkonna mittekasutamine). Ka rahalises plaanis ei ole siin sellist efektiivsust kui variandi B puhul ning ka siin ei pääseks muutustega seotud pingetest. Samas plussiks on see, et huvihariduse muidu päeval tühjalt seisvaid, näiteks kunstihuviharidusega seotud, ruume, saaks osaliselt kasutada üldhariduses.
Kooli sulgemine ei ole ühegi kandi pealt meeldiv otsus. Kriteeriume, mille alusel koolivõrgu muutusi kavandada oli palju, kuid kindlasti ei ole need paigutatavad ühele kindlale skaalale või omavahel üks ühele vastandatavad. Just kõikide argumentide põhjalik kaalumine linna kui terviku koha pealt on viinud linnavalitsuse arusaamiseni, et meie ees seisvatest valikutest on üldhariduse koondamine tulevikus kolme kooli ja Põhikooli hoones huvihariduskeskuse avamine kõige õigem otsus.
Allikas: Meie Maa
Märksõnad
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6