„Integratsioon ei ole läbi kukkunud,“ arvab kaitseminister

29.05.2008 | Tõnis Tõnisson, Inge Põlma | Sisejulgeolek, Integratsioon, Elu

Teisipäeval külastas Rapla maakonda kaitseminister Jaak Aaviksoo. Nädalise toimetuses rääkis ta avameelselt riigikaitsest, integratsioonist, haldusreformist ja majandusest. Kaks viimast teemat väärivad eraldi käsitlemist.

Kaitseminister andis Rapla maakonnas riigikaitselisi loenguid Kohila ja Järvakandi gümnaasiumis ning Rapla ühisgümnaasiumis. Rapla maakond on üks viimaseid, mida minister riigikaitseliste loengute ja vestluste sarjas külastas. See võimaldas tal esialgseid kokkuvõtteid teha: „Kui koolidest rääkida, siis tuleb tunnistada, et õhustikud on üsna erinevad. On väga avatud ja entusiastlikke koole, aga Ida-Virumaal kogesin ühes kohas ka tuntavat vaenulikust." Tema hinnangul on noorte huvi riigikaitse vastu tajutav, aga üldise kaitsetahte kasvatamiseks on Eestis veel üsna palju teha.

Analüüsides julgeolekuküsimusi kinnitas Aaviksoo taas, et otsus pronkssõdur teisaldada oli provokatsioone arvestades paratamatu ning seda ei olnud võimalik edasi lükata. „See ei tähenda muidugi, et kõik otsused, mis langetati, olid kõige õigemad ja paremad." Tema hinnangul on ka Eesti ajakirjanduses levinud käsitlus, nagu oleksid rahutused puhkenud pronkssõduri äraviimise tagajärjel, vastutustundetu ja muretsemapanev põhjuse ja tagajärje segiajamine.

Kaitseminister ei nõustunud arvamusega, nagu tähendaksid pronksiööd, et integratsioon Eestis on läbi kukkunud. „Me lihtsalt saime aru, et Eesti Vabariigis on jõude ja huvisid, kellega me ei saagi integreeruda, sest meil on põhimõtteliselt erinevad seisukohad. Ja nendes põhimõtetes ei peaks Eesti Vabariik kompromisse tegema. Ei mingit integratsiooni põhimõtetega, mis eitavad Eesti Vabariigi okupatsiooni ja kuritegusid eesti rahva vastu - see ei ole mõeldav."

"Integratsioon ei saagi aset leida ühe põlvkonna jooksul," oli minister realist. „Meil pruugib vaadata rahvustevahelisi pingeid ja nende lahendamise edukust või edutust näiteks Prantsusmaal. Seal puhkenud etnilised rahutused ja nendest tingitud vägivald on kümneid kordi suurem kui Eestis. Seega ei tasuks meil kogu aeg korrata, et Eesti Vabariik on kohutavalt süüdi selles, et ei ole suutnud viieteistkümne aastaga lahendada kõiki etnilisi probleeme, mille pärandas meile nõukogude võim ja meie keeruline ajalugu."

Arutledes Eesti-Vene suhete ja Venemaal aset leidva üle märkis Aaviksoo: "On selge, et koos Putiniga naasis Kremlisse oluline osa sellest imperiaalsest mõtlemisest, mis Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega sealt kadus.

Venemaa püüab oma rahvuslikku väärikust taastada ja teeb seda niisugusel moel, mis ei ärrita mitte ainult meid siin Baltikumis ja ümber endise N. Liidu, vaid ka kaugemal. Tuleb tunnistada, et Venemaal toimuvat jälgivad kasvava murelikkusega kõik Euroopa ja NATO riigid."

Lõpetuseks ütles kaitseminister: „Ükskõik kui keerulised või rasked ei oleks probleemid, mis meie ette kerkivad, tuleks siiski väga kõrgelt hinnata oma riiki ja seda vabadust, mis selle riigiga kaasas on käinud, ning näha ka neid, kes selle vabaduse eest seisavad, kas siis kaitseväelaste või kaitseliitlastena.

Ja vahest oleme järgmiste valimiste aegu selle võrra targemad, et tõstame raha teema esikohalt ning paneme sinna asemele Eesti ühtse ning tasakaalustatud arengu ja suurema teineteise mõistmise. Võib-olla edeneb selle kaudu Eestis ka majanduslik elu paremini."

Allikas: Nädaline

„Integratsioon ei ole läbi kukkunud,“ arvab kaitseminister

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing