IRLi ajaleht „Kindel Sõna“ - Juuni 2008 

Mart Laar: Eestil peab olema julgust vaadata tulevikku

Krokodillideks nimetatud töögrupp on oma töö lõpetanud ning selle tulemused valitsusele üle andnud. Kuigi algul ennustati töörühmale ületamatuid vastuolusid ning hävingut, seda siiski ei toimunud.
Vaatamata kaelamurdvale ülesandele - 2008. aasta eelarvet miljardite kroonide võrra kokku tõmmata - suudeti asjalikult tööd teha. Kõiges kokkuleppele loomulikult ei jõutud - seda oleks olnud ka liig oodata, kuid igal juhul suudeti kaardistada mänguväli, millel valitsus peab lähikuudel otsuseid langetama.

"Krokodillid" pole populaarsed
Populaarseid ettepanekuid „krokodillid" kahjuks esitada ei saanud. Heldur Meeritsa hinnangu kohaselt tugevalt ülekaaluliseks muutunud Eesti riik pannakse dieedile ning suunatakse spordisaali higistama. See võib tunduda esialgu ebapopulaarsena, kuid pikemas perspektiivis on see äärmiselt vajalik tegevus. Heatahtlikku vastuvõttu pole „krokodillidel" oma ettepanekutele ilmselt oodata. Nende vastuvõtmisele alternatiivi paraku pole, seda enam, et lisaks „krokodillide" ettepanekutele on eelarve tasakaalustamiseks vaja teha veel üsna ebameeldivaid otsuseid.

Isamaa ja Res Publica Liit esitas kuu aega tagasi oma plaani olukorrast välja tulekuks. On hea, et nendest põhimõtetest lähtuvad ka mitmed valitsusele esitatud ettepanekud. Riigi kulutuste võimalustega vastavusse viimine, riigiaparaadi vähendamine ning tegevuskulude külmutamine, ametnike palga lahtisidumine keskmisest palgast - need on sammud, mis ei aita Eestit üksnes välja eelarvekriisist, vaid tagavad talle pikemas perspektiivis suurema konkurentsivõime. Eesti on endale viimastel aastatel võtnud kohustusi, mille kandmiseks selgelt jõudu ei jätkuks. Eesti riigiaparaat on muutunud liiga suureks ja kohmakaks, seetõttu on selle kärpimine möödapääsmatu.
Pole raske ette näha, et peagi peame kuulma selgitusi, miks riik end ettenähtud ulatuses kokku tõmmata ei saa. Kindlasti tullakse välja ka ettepanekutega, mis jätaksid lõiked tegemata ning laseksid riigieelarve rahulikult defitsiiti. See oleks äärmiselt vale samm, mis võiks Eestile kergesti saatuslikuks saada.

Eesti usaldusväärsuse pant
Tasakaalus eelarve on olnud läbi aegade Eesti usaldusväärsuse pant rahvusvahelisel areenil. Eelarvet tasakaalus hoides on riik hoidunud laenuvõtmisest, luues selleks aga võimalused kohalikele omavalitsustele ja eraisikutele. Eriti praeguses olukorras annaks eelarve miinusesse laskmine väga vale signaali. Kulutuste kärpimise asemel luuakse nii uueks osturalliks soodsad võimalused. Hetkeks võib see majanduse arengule isegi positiivselt mõjuda, järgmise kriisi üleelamiseks puuduksid Eestil aga võimalused.

Eestil peab olema julgust vaadata tulevikku ning langetada nüüd ja kohe otsused, mis Eesti seal konkurentsivõimeliseks muudavad. Lisaks valitsemiskulude kokkutõmbamisele käib see ka paljuräägitud haldusterritoriaalse reformi kohta. Kui valitsuskoalitsioon selle teostamise viisis kokkuleppele jõuaks, oleks võimalik reformiks vajalikud seadused-määrused vastu võtta lähema aasta jooksul, käivitamaks reformi järgmise aasta kohalike valimiste ajal. Eelmise analoogse katse kogemusi arvestades poleks aga praktiline sel korral alustada kaartide joonistamisest, vaid nende põhimõtete kokkuleppimisest, kuidas reformi teostada. Kui selleks septembri alguseks kokkuleppele jõutakse, on võimalik reform kiirelt ja otsustavalt läbi viia.

Nii sõltubki kõik taas meist endist. Kui suudame seada Eesti huvid isiklikest või parteipoliitilistest kaalutlustest kõrgemale, on meil kõik võimalused mitte ainult vältida majanduskriisi, vaid Eesti uuesti kiire arengu teele suunata. Ainus, mida selleks vaja läheb, ongi tegelikult julgus.

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing