IRLi ajaleht „Kindel Sõna“ - Juuni 2008 

Kaia Iva: poliitika on nagu iluaed, mis vajab naisekätt

IRLi naiskogu uus juht, Riigikogu liige Kaia Iva peab oluliseks, et naised, kes ühiskonnas toimuvast hoolivad, oleksid aktiivsemad ning ütleksid oma sõna sekka, et meeste ambitsioone tasakaalustada. Seda sookvootide kehtestamiseta ning liigse jututa feminismist.

Jääb mulje, et sulle ei meeldi, kui naisi poliitikas seostatakse naisõiguslusega?
See on tõepoolest nii, sest tavaliselt jääb rõhuasetus sellele, et naistel peaks olema rohkem õigusi ning nad ei tohiks erineda meestest. Ei taheta võtta seda rolli, et peab ise rohkem ütlema ja tegema. Kuid naised peavadki ju enda õiguste eest võitlema tegudega. Näiteks see, et naised võiksid ja peaksid julgema kandideerida kohalike omavalitsuste volikogudesse, julgema kandideerida vallavanemateks ja linnapeadeks. Pärast neid etappe on ka loomulik, et naised on Riigikogu valimiste nimekirjades.

Kas naised peaksid rohkem poliitikasse tulema?
Kindlasti. Ma mõtlen kas või ennast - miks olen mina poliitikas? Ka mulle on öeldud, et see pole populaarne valdkond, suhtumine poliitikutesse pole parim. Arvan, et sellega on nii nagu kodus iluaiaga: teed seda ju vabatahtlikult, et endal oleks tore ja kenam. Naised pööraksid ehk rohkem tähelepanu mingitele teistele aspektidele kui mehed. Meil on poliitikas küll lennukaid mõtteid, kuid nende rakendamisel jääb puudu nende läbimõtlemisest, mõju ning seoste nägemisest omavalitsuste ja iga üksikisiku tasandil. Naiste roll oleks siin oluline.

Mis naisi praegu takistab poliitikas osalemast?
Teadmiste taha see ei jää, tegelikult on naised Eestis haritumad kui mehed. Ilmselt on üheks põhjuseks see, et üldjuhul kulub naistel teatud eluetapil rohkem aega lastele. Asi võib olla ka väheses julguses, väheses bravuuris - selles on mehed märksa konkurentsivõimelisemad. Ühiskondlikul tasemel on sageli nii, et silma torkavad need, kes oma sõnumit jõulisemalt esitavad. Meeste hulgas on neid inimesi rohkem, seetõttu on nad ka rohkem orbiidil. Naistel on sageli pigem suhtumine, et „teeme selle töö ära, las teised räägivad".

Mis oleks teisiti, kui parlamendis oleks naiste ja meeste osakaal vastupidine - kakskümmend meest ja kaheksakümmend naist?
Ei teagi, ei kujutaks ette. (Naerab.) Ma kardan, et see võiks olla isegi hullem variant kui praegune.

Miks?
Riigi tasandil oleksid seadused ilmselt küll rohkem läbimõeldud. Ilmselt prooviksid naised ka rohkem läbi rääkida ja enam kompromisse leida. Kuid riigi tasandil oleks vaja ka piisavalt lennukat visiooni, elavat pilti, mis aitaks leida uudseid lahendusi. Selles on vist mehed hetkel veel pisut tugevamad.

Kas naiste osa poliitikas peaks kasvama?
Eks ma seda mõtlengi, et tasakaalu poole liikumine näitaks ühiskonna arengut. See on ka meeste vaimne kasvamine ja arenemine, sest seal ühiskonnas, kust me tuleme, oli raske taluda olukorda, kus kõrgetel positsioonidel on naised. Rumal mees tahaks näha, et umbes pool rahvastikust, see tähendab naised, võiks olla kõrvale jäetud ning seeläbi oleks konkurents väiksem. Arvan, et ühiskonnas on olemas ootus, mille järgi konkurents peaks olema võrdne ning seni alarakendatud naiste ressurss oleks paremini kasutatud ka poliitikas.

Kas naised suudavad praegu poliitikas midagi ära teha?
Julgen kindlalt öelda, et suudavad. Pärast kolme aastat Türi linnapeana ning üheksat aastat erakonnas arvan, et ka mina olen midagi ära teinud. IRLis arvestatakse naistega ja neile ei seata mingeid soost tulenevaid kitsendusi ega ootusi jääda tegelema vaid nn naiste teemadega.

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing