IRLi ajaleht „Kindel Sõna“ - Sügis 2010 

Mart Laar: tasakaalus eelarve on meie kindlustuspoliis

IRLi esimees Mart Laar räägib, kuidas hoida tasakaalus riigieelarvet ja millist kahju toob riigile võlakoorem.

IRL on alati seisunud jõuliselt alalhoidliku eelarvepoliitika eest. Mis tähtsus sellel riigi rahandusele ja inimeste elule on?
Juba vanad eestlased teadsid, et võlg on võõra oma. Tänane maailm on selle mõttetera tähendust meile väga valusalt meelde tuletanud. Üle jõu elamine ja kergekäeline laenamine viisid maailma sügavasse majanduskriisi, mis praeguseks on üle kasvanud võlakriisiks.

Samas väidavad mitmed vasakpoolsed majandusteoreetikud, et võlg on hea asi, kuna toetab tarbimist ja selle kaudu majanduskasvu.
Tarbimisel on tänapäeva majanduses tõepoolest oluline osa, kuid seda saab siiski teha vaid võimaluste piirides. Vastasel korral laseme tuleviku ehk täpsemalt öeldes tulevaste põlvkondade seljas häbematult liugu, sundides neid meie tänaseid võlgu kinni maksma. See pole aus ega õiglane. Me ei tohi pärandada oma lastele Eestit, mis võib väliselt särada nagu prillikivi, kuid on seesmiselt läbinisti mäda. Selline Eesti ei sisendaks tulevastele põlvkondadele turvatunnet. Kui see nii läheks, poleks meil enam põhjust üllatunult küsida, et miks nad küll ei taha end Eestiga siduda.

Mida eelarve tasakaal ikkagi tähendab ja mida võlakoorma kasvatamine endaga kaasa tooks?
Lühidalt öeldes on eelarve tasakaalus, kui riik - nii valitsus kui ka omavalitsused - teenib nii palju, kui kulutab, suutes ühtlasi täita kõik endale võetud kohustused. Kui seda ei suudeta, hakkab võlg kogunema. See omakorda tähendab, et igal aastal lähevad võlakohustuste katmiseks kuluvad summad järjest suuremaks, jättes vähem raha nii pensioniteks kui ka sotsiaalkulutusteks, rääkimata investeeringutest haridusse ja teadusse.

Nii et kui kulud võlgade maksmiseks suurenevad, tuleb eelarveaugu täitmiseks suurendada ka maksukoormust?
Just, ja see mõjub omakorda negatiivselt majanduskasvule, mille langus suurendab töötute hulka, mis omakorda vähendab sissemakseid eelarvesse. Võlakriisi langenud riigid satuvad tihti välismaiste finantsorganisatsioonide lõa otsa, olles sunnitud tegema otsuseid, mis on äärmiselt ebameeldivad ning pikemas perspektiivis vahel koguni riigi tulevikule ohtlikud.

Kuidas seda kõike vältida?
See on küsimus, mida kõikjal maailmas praegu arutatakse. Välja on pakutud mitmeid võimalusi. Selleks, et suurendada laste mõju neid tulevikus puudutavatele otsustele, on näiteks tehtud ettepanek anda lastevanematele nende laste pealt topelthääl. Lihtsamalt teostatava võimalusena on aga riigid hakanud kirjutama eelarve tasakaalu järgimise nõuet oma maade põhiseadustesse. Alguse sellega tegi Saksamaa, sama ettepanek on tõsiselt arutlusel Prantsusmaal ja mitmes teises riigis. Seejuures pole tegemist mitte mingi Prokrustese sängiga, kuhu eelarvet suruda soovitakse, vaid tsüklilise eelarvepoliitika järgimisega. Maakeeli tähendaks see seda, et headel aastatel ei kulutata kõike ära, vaid jäetakse osa tuleviku jaoks, et siis halbadel aastatel oleks samuti kuskilt võtta. Selleks tuleb hoida eelarve tasakaalus ka pikemaajalises perspektiivis, arvestades seejuures hoolikalt, et üle jõu käivaid kohustusi mitte endale võtta. Eelarve tasakaalu hoidmine kindlustab positiivse majanduskasvu, hoiab madalal tööpuuduse ning tagab pensionite stabiilse kasvu.

Kas ka Eestil oleks võimalik seda teed minna?
Jah, tegelikult on nõue hoida eelarve tasakaalu juba praegustes seadustes kirjas. Paraku pole sellest alati kinni peetud - nägime ju isegi, millise kiirusega tasakaalus eelarve sellest välja vajus. Tagamaks Eesti jätkusuutlikku arengut, tuleb seetõttu vastav põhimõte sisse kirjutada ka meie kõige olulisemasse riiklikku dokumenti - põhiseadusse. Loomulikult võib küsida, kas siis sellest kinni peetakse. Elu on siiski tõestanud, et kui seadustest möödahiilimine on veel võimalik, siis põhiseaduse eiramine pole nii lihtne. Meie lastele oleks selline täiendus otsekui kindlustuspoliis parema tuleviku tarbeks - selle vastuvõtmise järel võivad nad kindlad olla, et mingit ülejõukäivat võlakoormat neile kaela ei laota.

Kas IRLil on ka konkreetne ettepanek, kuidas eelarve tasakaal põhiseadusse viia?
Meie vastus on lihtne: nii nagu hetkel arutatakse Riigikogus mitmeid ettepanekuid põhiseaduse täiendamiseks, teeme ettepaneku lisada neile ka eelpool mainitud kindlustuspoliis ehk nõue, et Eesti eelarve peab püsima tasakaalus. Kui Riigikogu suudab end tõsiselt kokku võtta, on võimalik vastav ettepanek enne praeguste saadikute volituste lõppu läbi hääletada, jättes Riigikogu järgnevale koosseisule võimaluse see siis kas heaks kiita või tagasi lükata. See pole kindlasti lihtne, kuid ühisel jõul saame sellega hakkama.

ESILEHE TSITAAT:

Me ei tohi pärandada oma lastele Eestit, mis võib väliselt särada nagu prillikivi, kuid on seesmiselt läbinisti mäda.

TSITAADID ARTIKLIS:

Riigid on hakanud kirjutama eelarve tasakaalu järgimise nõuet oma maade põhiseadustesse.

Eelarve tasakaalu hoidmine kindlustab positiivse majanduskasvu, hoiab madalal tööpuuduse ning tagab pensionite stabiilse kasvu.

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing