IRLi ajaleht „Kindel Sõna“ - Sügis 2010 

LUUBI ALL: IDA-VIRUMAA

Ida-Virumaad peetakse reeglina Eesti probleemseimaks piirkonnaks. Samas peitub seal suur potentsiaal nii maavarade, looduse kui ka inimeste näol. Mida tuleks teha, et hakata ohtude asemel võimalusi nägema ja neid ära kasutama?

Marko Pomerants, siseminister
Sellesse piirkonda tuleb valitsusel läbi ministeeriumide panustada. Tuleb arvestada, et ühelt poolt on riiklik huvi põlevkivi kaevandada, aga teisalt on see konkreetsete inimeste kodu. Tuleb leida lahendusi, et oma kodu oleks mõtet ja saaks rajada ka nn. põlevkivivaldadesse. Ida-Virust väljaspool elavate inimeste peadesse peab mahtuma arusaam, et tänane Eesti algab Narva jõest, mitte Purtse ega Kunda jõe vasakkaldast. Paljude probleemide lahendused sõltuvad idavirulaste endi koostöövõimest. Enamus idavirulasi ei kõnele meie riigi keelt. Meie valitsuse head kavatsused peavad olema arusaadavad ka nendele. Ida-Virumaale ei saa läheneda vaid korraks kampaania korras. See on tegevus aastakümneteks.

Erki Nool, Riigikogu liige
Ida-Virumaa arengu üks võtmekoht on kindlasti uute töökohtade teke. Selleks on head eeldused. Tänu pikaajalisele tööstustraditsioonile on olemas infrastruktuurid, vabu tootmisressursse ning tööjõudu. Narva-Jõesuus on näiteks ka suurepärane võimalus turismi arendamiseks. Et need võimalused realiseeruksid, on vaja siia tuua investeeringuid. Riik peab eelkõige panustama infrastruktuuri edasiarendamisse. Korralikud teed, elektri- ja internetiühendused aitavad piirkonda ka erainvestoritele huvipakkuvaks muuta. Tööstusparkide rajamine riigi maadele võimaldab ettevõtlusel kergemini jalad alla saada. Samuti tuleb Ida-Virumaa vajadustega arvestada Euroopa Liidu järgmise toetusrahade perioodi vahendite kasutamist planeerides.

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing