IRLi ajaleht „Kindel Sõna“ - Sügis 2010 

Parts: majandus on tõusule pööranud

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütleb, et Eesti majanduses on näha positiivseid märke ning tasapisi läheb elu paremaks.

Selle aasta teises kvartalis kasvas Eesti majandus 3,5 protsenti, mis tähendab, et esimest korda pärast kriisi puhkemist on põhjust languse asemel rääkida tõusust. Paranenud on kolm olulist näitajat: eksport ja tööstustoodang on kasvanud ning tööpuudus on alates kevadest vähenenud.

Juhan Parts nendib, et head uudised kuluvad praegu ära. „Olen Eesti majanduse edasise käekäigu osas lootusrikas. Samas tuleb ka meeles pidada, et majandus ei ole nagu maiparaad, kus seltsimehed panid tervituste hüüdmisega tribüünilt rahvahulgad sunnitult rõkkama. Kaasaegne majandus on keeruline seoste ja suhete võrgustik. Globaliseerumine on toonud kaasa ka selle, et meie koduõuel toimuv on varasemast veelgi rohkem seotud suurtel turgudel juhtuvaga," räägib ta.

Ministri sõnul on Eesti avatud majandusega riik ja seega on maailmamajanduse üldine käekäik meile väga tähtis. „Paljusid asju, mida me tarbime, ei valmistata Eestis, ja neid asju, mida me toodame, ei tarbita sageli siin, vaid nende turg on kusagil mujal. Mujal toimuv mõjutab seega meid palju. Eriti murettekitav on mõnede riikide laenukoormuse kasv piirini, kus lihtsaid lahendusi ei ole. Eesti on väike ja maailmas toimuvat saame suunata minimaalselt. Seetõttu on tähtis tegeleda nende asjadega, mis samuti loevad ja mida mõjutada saame," ütleb Parts.

Panustame soodsale investeerimiskeskkonnale

Partsi sõnul saavad Eesti majanduskasvu aluseks olla eelkõige tasakaalus riigieelarve, soodne investeerimiskeskkond, ettevõtlikkuse soodustamine, ekspordi edendamine ning reaalse konkurentsi tagamine. „Tasakaalus eelarve ja madala maksukoormusega on meil võimalus eristuda end lõhki laenanud riikidest. Siis ei teki ka sundseisu, kus peaksime kehtestama ettevõtlust lämmatavaid makse," ütleb Parts. „Tööpuuduse edasiseks vähendamiseks peame hoidma soodsat majanduskeskkonda. Lisaks headele ideede ja investeeringute meelitamisele peame pöörama tähelepanu stabiilsele õiguskeskkonnale ning lihtsale maksusüsteemile. Tegelda tuleb ka bürokraatia ohjamisega, et see liigselt paisuma ei hakkaks," lisab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Algatusvõimet tuleb toetada

Vaatamata kriisile ei ole eestlased kaotanud ettevõtlikkust. Näiteks asutati eelmisel aastal varasemast rohkem uusi ettevõtteid - 11 182. Ettevõtlusõppe lisandumine koolide õppekavadesse annab kindluse, et noored teadvustavad tulevikus paremini oma algatusvõime rakendamise võimalusi.

Juhan Parts rõhutab ka ekspordi jätkuva toetamise olulisust ning ütleb, et selles osas on ühel meelel nii ettevõtjad kui ka riik. Sel ja eelmisel aastal on riik toetanud investeeringuid Eesti ettevõtete tehnoloogia uuendamisse 711 miljoni krooniga. Eesti firmade tootearendust ja eksporditurundust toetati mullu poole miljardi krooniga. Partsi sõnul on toetustest tähtsam aga avatus ja teiste kogemustest õppimise oskus.

Ettevõtlus saab areneda vaid ausa konkurentsi olukorras. Seda rõhutab ka Parts, öeldes, et Eesti ei tohi olla koht, kus ei uurita hinnakartelle ning kus monopolidel on tarbijatele kõrgeid hindu peale surudes võimalus majanduskeskkond tuksi keerata. „IRLi eestvõttel on tarbijate huvides kehtestatud hinnapiirangud vee- ja küttemonopolidele. See tähendab, et inimeste kommunaalkulud ei saa kasvada mingite korporatiivsete kokkulepete tagajärjel," märgib ta.

KASTIS:

Viis mõtet edasiminekuks

IRL-i lähiaastate majanduspoliitika nurgakivid peavad olema järgmised:

Riigieelarve peab olema tasakaalus.
Tööpuuduse edasise vähendamise retsept peitub selles, et Eesti majanduskeskkond tuleb hoida soodne investeerimiseks.
Eesti peab olema ettevõtlikkust ja eraalgatust austav maa.
Eesti edasine majanduskasv peab tuginema ekspordil.
Konkurents peab olema tegelik.

TSITAAT:

2009 ja 2010 aastal on riik toetanud investeeringuid Eesti ettevõtete tehnoloogia uuendamisse 711 miljoni krooniga.

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing