IRLi ajaleht „Kindel Sõna“ - Mai 2008 

IRLi Eesti majanduse päästmise plaan

Loomaks eeldusi Eesti majanduse suunamiseks tõusuteele peab Eesti suutma kiirelt langetada rida otsuseid. Esimesed neist puudutavad eelarve tasakaalus hoidmist, mis eeldab nii säästueelarve kiiret koostamist kui 2009-2012 eelarvestrateegia kokkutõmbamist.Vajalik kärbe on sedavõrd suur, et eelarve reaalsete võimalustega vastavusse viimiseks ei piisa administratiivsete kulude kärpimisest, vaja on suuremat kokkutõmbamist, mis omakorda eeldab koalitsioonilepingu avamist.

Kuigi koalitsioonilepingu lubaduste kriitiline läbi- vaatamine võib viia mitmete seal kirja pandud programmide ja investeeringute edasilükkamiseni, toob selle avamine kaasa ka võimaluse vaielda läbi ning positiivse otsuse korral sinna sisse kirjutada Eestile olulised reformid, milles 2007. aastal kokkuleppele ei jõutud, kuid mille vajadus järjest möödapääsmatuks on muutunud. Selleks peab Eesti Isamaa ja Res Publica Liidu meelest lähematel aastatel keskenduma järgmistele ülesannetele, täiendades vastavate sätetega koalitsioonilepet.


1. TULEB VÄHENDADA INFLATSIOONI NING ÜLE MINNA EUROLE

Hoidmaks riigieelarvet tasakaalus ning viimaks 2009-2012 eelarvestrateegias kulud võimalustega vastavusse, tuleb:

1.1. Külmutada riigiasutuste ning nende allasutuste tööjõu- ning majandamiskulud kolmeks aastaks 2008.aasta tasemele. Muuta riigiasutuste palgasüsteem läbipaistvaks ning arusaadavaks, kaotades erinevad lisatasud.

1.2. Siduda palgad – ka Riigikogu ja valitsuse liikme palgad – lahti keskmise palga tõusu kaudu toimuvast automaatsest kasvust. Mitte kehtestada enam uusi eripensione.

1.3. Vähendada riigiaparaati. Vähendada tuleks ka valitsuse koosseisu, kaotades selleks järgmiste Riigikogu valimiste järel valitsuses portfellita ministrite kohad.

1.4. Külmutada uute rahaliste kohustuste võtmine valitsuse poolt. Mitte vastu võtta aastatel 2009-2012 enam ühtegi koalitsioonilepingust väljapoole jäävat seadusega sätestatud riigile rahalisi kulutusi kaasa toovat programmi või seadust.

1.5. Külmutada alampalk.

1.6. Kehtestada seadusega kontroll kohalike omavalitsuste laenuvõtmise üle, vältimaks olukorda, kus vastutustundetu laenamine võib saada ohtlikuks omavalitsusele endale, ohustades ühtlasi riigieelarve tasakaalu.


2. RIIGIHALDUS TULEB MUUTA EFEKTIIVSEMAKS

Tagamaks Eesti riigi paremat toimimist tuleb:

2.1. Ette valmistada ning läbi viia haldusterritoriaalne reform. 2001.aastaks kavandatud haldusterritoriaalse reformi sumbumine erakondade vastuoludesse on üks suurimaid läbikukkumisi selle aastatuhande Eestis, mis on Eestile maksma läinud miljardeid kroone. Eesti vajab mitte paarisada nõrka omavalitsusüksust, vaid tugevaid omavalitsusi, mis omaksid nii rahalist kui vaimset potentsiaali riigile tõeliseks partneriks tõusta. Haldusterritoriaalse reformi teostamatus pärsib teisi olulisi uuendusi, nagu koolivõrgu või tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi kaasajastamine. Suuremad ja tugevamad omavalitsused suudaksid tõhusamalt tegutseda tõukefondide vahendite kasutamisel, neid mitte laiali pihustades, vaid prioriteetidele kontsentreerides. Valida võib seejuures kahe variandi – kas kihelkondlikust printsiibist tulenevalt 58-60 või maakondlikust alusest lähtudes 15-17 omavalitsuse vahel. Igal juhul tuleb kavandatud reform ellu viia ühtse plaani alusel ning korraga kogu Eestis.

2.2. Tõhustada IKT lahenduste kasutamist avalikus halduses. Koordineerimaks IKT kulutusi riigiasutuste poolt tuleb luua koordineeriv keskus, millega kooskõlastatakse valitsusasutuste IKT arenduskavad. Paljude killustatud projektide asemel tuleb keskenduda mõnele peamisele, nagu teeninduskeskuste loomisele igas omavalitsusüksuses.

3. TÕSTA MAJANDUSE KONKURENTSIVÕIMET

Paralleelselt finantstasakaalu taastamise ning struktuursete reformidega tuleb Eestil astuda samme majanduse elavdamiseks ning investeeringute kasvatamiseks. Isamaa ja Res Publica Liidu arvates pole lahenduseks riigi sekkumise suurendamine majandusse ega majanduse kunstlik turgutamine eelarve vahenditega. Majanduse konkurentsivõime tõstmiseks ning ekspordi toetamiseks tuleb Eestil:
 
3.1. Hoida maksukoormust madalal. Eesti ei saa asuda eelarveauke täitma aktsiise tõstes või uusi makse välja mõeldes. Enne keskkonnamaksude tõstmist tuleb läbi arvutada nende mõju ettevõtluskeskkonnale.

3.2. Suurendada riigi äriühingute efektiivsust, parandada nende juhtimist ning suurendada iseseisvust, viies Riigikogu liikmed nende nõukogudest välja. Riigi äriühingute vähemusosalused tuleb 20-30% ulatuses viia börsile, loomaks neile täiendavaid võimalusi investeerimiseks ning tulevikku suunatud programmide realiseerimiseks.

3.3. Kaasata majanduse arendamiseks vajalike infrastruktuuriobjektide rajamiseks erakapitali. Ehitada public-private rahastamisskeemi kasutades valmis neljarealine Tartu-Tallinn maantee, Tallinn-Narva maantee ning Pärnu liiklussõlm, valmistades ette järgnevate suurehitiste nagu Saaremaa silla projektid.

3.4. Ekspordi toetamiseks käivitada tõhus ekspordi garanteerimise programm. Ekspordigarantiiga tagatakse kauba tootjale/müüjale, et ostja maksevõimetuse korral saadakse raha kätte, nõudeõigus läheb üle garantii väljastajale. KredEx annab juba hetkel nii lühiajalisi kui pikaajalisi ekspordigarantiisid, kuid suuremahuliste eksporditehingute finantseerimiseks puuduvad vahendid. Garantiifondi mahtu 400 miljonit suurendades, oleks võimalik suurendada eksporti konservatiivsete hinnangute kohaselt 1-1,5 mld krooni võrra aastas, mis looks üle 1000 uue töökoha ning üle 400 miljoni krooni lisaväärtust aastas.

3.5. Toetada suurinvesteeringute toomist nii Eesti majandusse kui rahvusvaheliste teadus- ja arenduskeskuste loomist Eestis. Selleks tuleb luua mujal maailmas eksisteeriv süsteem, mis võimaldab rakendada neile erinevaid soodustusi, nagu maa eraldamine riigi maafondist, toetus infrastruktuuri rajamiseks jne.

3.6. Tõsta IKT sektori ekspordivõimet, aidates näiteks kaasa E-Riigi lahenduste ekspordi toetamiseks. Selleks tuleb lahendada nimetatud lahenduste intellektuaalse omandi küsimus. Kaaluda tuleb sihtasutuse loomist, mis Eesti IKT sektoris välja töötatud lahenduste ekspordile kaasa aitaks. Ülikoolide ja ettevõtete koostöö käivitamiseks IKT sektoris tuleb toetada ettevõtjate palkamist ülikoolides loengute pidamiseks, viia õppekavadesse sisse innovaatilise tööstusprojekti aine ning motiveerida üliõpilasi bakalaureuse- ja magistritööde innovaatilisuse osas. IKT ettevõtteid tuleb toetada Euroopa Liidu raamprogrammides osalemiseks ning eksportkontaktide leidmiseks.

3.7. Toetada transiidisektori arengut, otsides võimalusi konteinerterminalide rajamiseks Eestisse.

4. TAGADA EESTI JÄTKUSTUUTLIK ARENG
 
Tegutsedes Eesti majanduse hetkeprobleemide lahendamisel, peab meil jätkuma julgust ka vaadata tulevikku, tagamaks Eestile jätkusuutliku arengu. See eeldab tähelepanu keskendamist energeetikale, eriti aga haridusele. Parim majanduspoliitika tänases Eestis on tõhus hariduspoliitika. Haridus ja innovatsioon peavad saama Eesti prioriteediks mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Vaid see võimaldab Eestil astuda samme üleminekuks teadmismahukale tootmisele ning reageerida operatiivselt muutustele maailma majanduses.
 
Selleks tuleb:

4.1. Hoida haridust ning teadus- ja arendustegevust prioriteedina. Kokkuhoiumeetmed eelarves ei tohi puudutada teadus- ja arendustegevuseks ette nähtud summasid.

4.2. Tõsta kvaliteedinõudeid haridussüsteemis. Haridussüsteemi taseme tõstmiseks tuleb karmistada kvaliteedinõudeid ning nende järgimist tingimusteta järgida. Kõrghariduse „odav väljamüük” peab lõppema.

4.3. Suurendada tähelepanu pööramine reaalteadustele. Kõrgkoolides tuleb suurendada riiklikku tellimist reaalaladel, kaaluda tuleb matemaatika seadmist riigieksamitel üheks kohutuslikuks eksamiks.

4.4. Seada selgeks prioriteediks kutsehariduse toetamine, suurendada selle kaudu haridust saavate noorte hulka.

4.5. Vabastada erisoodustusmaksust täiendõpe ja tasemeharidus.

4.6. Tagamaks Eesti jätkusuutlikku arengut tuleb käesoleva aasta jooksul langetada otsused Eesti energiapoliitilise tuleviku, sealhulgas tuumaenergia kasutamise kohta, arvestades seejuures julgeolekupoliitilisi aspekte.

4.7. Käivitada efektiivne programm energia säästmiseks. Ehituses tuleb sisse viia keskkonnasäästlikud normatiivid.

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing