IRLi ajaleht „Kindel Sõna“ - Mai 2009 

Mis toimub Tallinna linnas?

Svetlana Baltina

Mis toimub Tallinna linnas?

Veemonopolide üle puudub Eestis igasugune kontroll. Tallinna teeninduspiirkonnas on Tallinna Veel vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise ainuõigus kuni aastani 2020.

Urmas Reinsalu viitab oma blogis, et olukord on lausa karikatuurne: vee hinna regulaatorina tegutseb Tallinna linn ise, kes on kolmandiku (34,7%) Tallinna Vee aktsionär ja seega ilmses huvide konfliktis. Pole siis ime, et viimase kuue aastaga on Tallinna Vee hind kerkinud üle 50% ja kasum möödunud aastal oli üle 40%. Sellisele tulususele vaatamata ei suunata seda raha aga sugugi investeeringuteks, vaid võetakse dividendidena välja. Raha peab tekitama raha juurde, kuid antud juhul ei peaks linn käituma nagu eraettevõte, vaid kui avalik sektor ja seisma linnakodanike huvide eest. Tuletaks siinkohal meelde, et suurem osa linna tuludest laekub tulumaksust, mis moodustab 59% kogutuludest. Kui erasektor on sunnitud oma ettevõtluskulusid koomale tõmbama eelkõige paraku töötajate arvu vähendades, siis linn peaks oma eelarveread hoolikalt läbi vaatama ja vastavad meetmed kasutusele võtma.

Toon siinkohal ära väljavõtte 2009. aasta linnaeelarvest (tuh kr):

Vesi ja kanalisatsioon                                   360 000
sh sademevee puhastus                                62 000
tulekustutusvee tasud ja
tuletõrjehüdrantide hoolduskulud                    5 915
sademevee kanalisatsiooni ehitus                  93 040
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitus         193 295
Tallinna ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni arendamise kava                     3 000
Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA          2 750

Mulle jäi silma viimane rida - Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA. Nende kodulehelt võime lugeda, et Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutuse eesmärk on kontrollida joogivee kvaliteedi ja heitvee puhastamise vastavust normidele ning hinnata veeteenuse hinna muutmise taotlusi ja liitumistasude põhjendatust. Järelevalve vee-ettevõtjate tegevuse üle tähendab, et sihtasutus kontrollib ka vee-ettevõtjate teostatavate investeeringute adekvaatsust, ehitusmahtudest ja tähtaegadest kinnipidamist, kaitseb teenuse tarbijate huve ning lahendab ka tarbijate probleeme. Millegipärast ei näe ma kusagil järelevalve hinnanguid/selgitusi vee hinna tõstmise kohta. Millise tarbijaskonna huve asutus on kaitsnud ja kelle probleeme lahendanud? Selge on see, et tallinlaste omi mitte. Üleüldse tekib küsimus, millega antud ettevõte tegeleb. Üks asi on kindel - peaaegu miljoni on nad suutnud endale palkadeks maksta (palgaandmed on samuti nende kodulehel kenasti ära toodud). Praeguses majandusolukorras on lubamatu, et viimati nimetatud ettevõtte nõukogu kohti peab maksumaksja oma rahakoti peal üleval pidama. Tuleb väga kriitiliselt suhtuda igasse eelarve kulude poole rea sisusse. Pealtnäha vajalikuna tunduvad asutused osutuvad hoopiski mõnusaks äraistumiskohaks ning nende sisuline pool jääb arusaamatuks. Sellist absurdset olukorda, kus juhtiv, täitev ja kontrolliv ülesanne on ühe ja sama organisatsiooni ehk linna käsutuses, ei saa kuidagi tähelepanuta jätta! Igati on vaja toetada Urmas Reinsalu ettepanekut, et Riigikogu algataks seaduseelnõu, millega antakse veemonopolide hinna eelnev kooskõlastamine riigi konkurentsiameti pädevusse. Nii suudame vähemalt vee henna kontrolli all hoida ja linnaeelarvesse jääb tulude poole peale korralik summa.

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing