IRLi ajaleht „Kindel Sõna“ - Aprill 2009 

Meie võit!

Mart Laar

Veel mõned nädalad tagasi näis kommunismi kuritegude hukkamõist Euroopa Parlamendi tasemel võimatuna. Euroopa sotsiaaldemokraatide vastuseis sellele oli sedavõrd selge ning tugev.

Parim, mida võis Euroopa Parlamendist selles küsimuses loota, oli Komisjoni seisukohtade ärakuulamine totalitaarsete režiimide kuritegude küsimuses. Iseenesest oleks seegi mõni aeg tagasi olnud tugev
saavutus. Kui Tunne Kelam europarlamenti kandideerides seadis üheks oma eesmärgiks kommunismi kuritegude hukkamõistmise saavutamise, peeti seda üldiselt lootusetuks ettevõtmiseks Nii see tegelikult ka oli. Sotsiaaldemokraatide juhtkond oli sellele vastu, veendumust sellise sammu astumiseks polnud ka teistes saadikurühmades. Õnneks leidis veelkordselt kinnitust, et ka üks võib lahinguväljal sõdur olla. Tunne Kelami tegevus on suurepäraseks näiteks, mida üks saadik võib Euroopa Parlamendis saavutada. Järjekindlalt ning visalt tööd tehes - ning seda väga paljudel aladel ning teemadel - omandas Tunne omaenda saadikurühmas sedavõrd tugeva autoriteedi, et suutis selle tegevust antud küsimuses oluliselt suunata.

Ka üks on sõdur

Kuna tegemist on Euroopa Parlamendi suurima saadikurühmaga, omandas Tunne Kelam seega mõju kogu parlamendi tasemel. Kõhklejaid julgustades, kaaslasi otsides, uskmatuid veendes ning vastaseid vaigistades liiguti aeglaselt, kuid seda kindlamalt edasi. Oluline oli laiema surve organiseerimisele Komisjonile ja parlamendile. Kui pikka aega tegutsesid kommunismi kuritegusid uurivad ja teadvustavad organisatsioonid Euroopas eraldi, siis viimasel aastal on nende koostöö ja seega mõju märkimisväärselt suurenenud. Tunne Kelami osavõtul läinud aastal Eestis käima lükatud Kommunismi Kuritegude Uurimise Sihtasutus korraldas vahetult enne otsustavaid sündmusi Euroopa Parlamendis Budapestis kommunismi kuritegusid uurivate institutsioonide nõupidamise, kus ühise tegevuse alustes kokku lepiti.

Ajalooline võit

Kõik see lõi olukorra, kus üsna dramaatiliste kokkupõrgete ning arutelude järel sõideti sotsiaaldemokraatidest ja kommunistidest. Euroopa Parlamendis maakeeli öeldes lihtsalt üle, suruti totalitaarsete võimude kuritegusid hukkamõistev resolutsioon jõuga päevakorda ning võeti 2. aprillil - nüüd juba selge häälteenamusega - vastu. Pole kahtlust, et tegemist on ajaloolise võiduga. Samas on tegemist
vaid esimese sammuga pikemal teel. Vastuvõetud resolutsiooni ellu viimiseks tuleb astuda ridamisi konkreetseid samme, mis omakorda sõltuvad Euroopa Parlamendist - kommunismi kuritegude uurimise
ja teadvustamise finantseerimine, õppekavade ümberkorraldamine, kommunismiohvrite memoriaali rajamine jne. Tunne Kelamit on Eestil Euroopa Parlamendis ka selle uues koosseisus seega hädasti vaja. Viimaste küsitluste kohaselt on selles õnneks ka Eesti kodanikud veendunud.

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing