IRL ajaleht „Kindel Sõna“ - Märts 2009 

Edasiminek

Karoli Hindriks

Viimasel ajal on õhus veidi käegalöömise meelsust. Keerulistel aegadel ongi ju kaks võimalust: kas hakata nutma, lootuses, et keegi appi tõttaks, või panna end raskustega vastamisi ning neist jagu saada.

Majanduskriisi lõpu ootamine ei ole ei riigi ega inimeste seisukohalt kuigi mõistlik käitumisviis. Kui te ei istu just investeerimist ootava rahahunniku otsas, siis tasub tegeleda kõige muu kui paremate aegade ootamisega, sest ootaja jaoks on aeg pikk. Ent mida teha ja kuidas minna edasi ajal, mil majanduses töökohtade arv väheneb? Kes peaks looma uued töökohad? Lahendus on kindlasti olemas, ent see on pikem ja keerulisem, kui mahub mõnele poliitreklaami plakatile või teleklippi.
Telekanali CNN ajakirjanik Richard Quest vahendas sotsiaalvõrgustikus Twitter tabavalt Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretäri sõnu: "Majandus ei saa korralikult taastuda enne, kui me ükskord lõpetame pideva jutu pankade päästmisest." Pankade päästeaktsioonid on tõstnud paljude riikide rolli majanduses tavapärasest suuremaks. Seetõttu pole haruldane ka see, et uute töökohtade loomist oodatakse ühepoolselt riigilt. Tõepoolest, riik ei tohi tööpuudusest kui ühest tõsisemast murest mööda vaadata. Lahendus ehk uued töökohad tuleb aga luua siiski eeskätt erainitsiatiivil. Vastasel juhul valime tee, mis viib parimal juhul plaanimajanduslikku talongiminevikku kui üldse kuhugi. Maailmas ega Eestiski pole lõplikult otsas ei ettevõtlikkus ega raha, mida uutesse ettevõtmistesse investeerida. Küll on aga vähenenud julgus ja usaldus finantsinstitutsioonide vastu. Riikidegi lubadused maksavad praegu vähem kui enne kriisi, ometi on riigi sõnal siiski mingi tähtsus säilinud ning seda tuleks ära kasutada kohas, kus me seda kõige rohkem vajame - uute investeeringute toomisel Eesti majandusse. Erinevalt viieteistkümne aasta tagusest ajast on Eesti Euroopa Liidu liikmena üha rohkematele inimestele positiivse kuvandiga riik - kas või siin turistina viibimisega seoses. Olen seda ka ise Euroopas ringi reisides ja erinevatel rahvusvahelistel konverentsidel osaledes aina rohkem märganud. Takistus, mida meil tuleb ületada, on tänu sellele kindlasti madalam kui oli siis, mil Eestisse saabusid esimesed välisinvestorid. Meil ei ole vaja praegu enam tõestada, et Eesti pole banaanivabariik, küll on aga vaja näidata, mida on siin võimalik ette võtta. Samuti on meie ülesanne usalduskrediiti mitte kaotada, sest kui meid on pikka aega toodud esile kiire ja innovatiivse uue Euroopa riigina, siis oma tänaste otsustega peame jätkuvalt oma paindlikkust ja otsustusvõimet tõestama - pisikese piiririigina on meid lihtsalt kerge unustada.

Et ülehomme eksportida, on vaja täna investeerida

On juba saanud käibetõeks, et majandusseisu paranemist ei tasu oodata enne, kui suudame eksporti suurendada. Käsukorras pole seda aga võimalik teha ja see protsess on paratamatult aeganõudev. Kuid see on meie jaoks üks oluline põhjus, miks vaba ja avatud Euroopa on tähtis. Konkurentsivõime vähenemine on koondnimetaja põhjusele, miks Eesti majandusse tehtavad investeeringud on vähenenud. Hetkel käimasolev hindade ning palkade alanemine on tarvilik selleks, et majandus kohaneks muutunud oludega ja taastaks oma konkurentsieelised. Häda on aga selles, et see protsess kipub olema pikaldane. Kiirema kriisist väljatuleku jaoks on meil uusi perspektiive uute investeeringute ja töökohtade näol vaja aga võimalikult ruttu. See on koht, kus riik võiks sekkuda ning muuta uute investeeringute ligimeelitamiseks oma majanduskeskkonda otsustavalt ja kiiresti soodsamaks. Toetan seetõttu ideed teha Eestisse investeerimise propageerimiseks teavituskampaania Põhjala riikides, kust meie välisinvesteeringud on seni kõige rohkem lähtunud. Ent reklaamist üksi ei piisa - sellega peab kaasnema riigi valmisolek pakkuda uusi töökohti loovatele investoritele reaalseid stiimuleid, mis julgustavad raskel ajal siin ettevõtteid looma. Selliseks stiimuliks võiks olla võimalus saada ettevõtte jaoks tarvilikku maad soodsatel tingimustel ning riigi valmisolek arendada tarvilikku infrastruktuuri kooskõlas ettevõtete vajadustega, samuti võiks pakkuda tuge konkreetse ettevõtte jaoks tarvilike töötajate leidmisel ja koolitamisel.

Uus algus

Uute ettevõtete loomine algab ideest, sellele järgneb panustamine selle teokstegemisse. Panustada tuleb mitte üksnes raha, vaid ka palju tööd. Ise ettevõtluses kätt proovinuna tean, et ettevõtte looja peab tegema kella vaatamata tööd, mille eest esialgu tasu ei pruugi saada. Tean ka seda, et asjad ei lähe alati kohe hästi, kuid ebaõnnestumised õpetavad. Ettevõtjaks saamine seisneb seega vähemalt osaliselt valmisolekus panustada oma aega ja jõudu projekti, mis ei pruugi kohe ja kiirelt tulu tooma hakata. Kuid samas tean ka, et oma asja ajades on ka suuremad võimalused õnnestuda ja olla oma otsustes vaba. Ajal, mil palgatööd on raske leida, on väike- või mikroettevõtte käivitamine ja algus oma asja ajamiseks ehk suuremal määral alternatiiv kui headel aegadel. Ehk on just see aeg, kus hakata vaikselt teoks tegema mõnda oma meeles mõlkunud unistust? Rikkus ei pruugi tulla üleöö, kuid aega ja tahtmist panustades on võimalik selliselt jõuda vabaduseni juhtida oma elu ja ettevõtmist ning mitte olla niivõrd sõltuv kellegi teise juhtimisotsustest.

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing