IRLi ajaleht „Kindel Sõna“ - Märts 2009 

Kolmas tee

Liisa-Ly Pakosta

Pole vaja olla selgeltnägija, et näha, kuidas tööpuudusest on saanud suurim probleem Eestis. On hea, et valitsus suutis eelarvet kokku tõmmata. Eelarve vähendamine pole aga eesmärk omaette. Kui sellele ei lisandu sammud majanduse elavdamiseks, võib Eesti eelarvet kärpida, kui palju soovib - oodatud tulu sellest ei tõuse. Kui töötute armee jätkab Eestis samas tempos kasvamist, lööb see järgmise ringiga veel püsivat ettevõtlust, rääkimata vähenenud tarbimisest ning selle kaudu riigieelarvesse vähem laekuvast käibemaksust. Sotsiaalmaksu kokkukukkumisest ei tahaks rääkidagi. Laekumised eelarvesse vähenevad kokkuvõttes nii palju, et siin ei aita enam ka kärpimisest. See probleem on torganud silma ka Eesti erakondadele. Rahvaliit ja Keskerakond ei soovi ilmselt kunagi opositsioonist väljuda, miks muidu nad sel teemal vaid lauspopulistlikke avaldusi teevad. Edgar Savisaare idée töötutele talonge jagada on siin vaid jäämäe veepealne osa. Teised erakonnad on probleemile lähenenud oma maailmavaatest lähtuvalt. Rohelised näevad probleemi lahendamist põlevkivienergeetika vähendamises ning rohelise energia toetamises. Ilmselt pole seegi lähenemine tõsiseltvõetav. Nii jäävad
järele kolm valitsuserakonda.
Reformierakonna seisukoha ütles oma esimeses esinemises välja uus sotsiaalminister: töötud on oma olukorras ise süüdi, mingu tööle! Kuigi mõnelt poolt arvati seejärel, et Reformierakond on taas lapsesuu ministriks pannud, on tegemist tüüpilise liberaalide seisukohaga - tööpuudus on töötute endi teema, riik ei saa ega pea siin midagi suuremat ette võtma. Tüüpiliselt sotsiaaldemokraatlik on ka sotsiaaldemokraatide seisukoht, mis leiab, et tööpuuduse vastu saab parimal kombel võidelda, kui tööandjaid riikliku jõuga sunnitakse inimesi tööl pidama. Selleks tuleb töötaja töölt vabastamine teha nii keerukaks kui võimalik, maksta töötukassast toetusi ka omal soovil töölt lahkunutele ning kui kassas selleks raha otsa lõppeb, siis tõsta ettevõtjate maksukoormust. IRLi ei rahulda kumbki variant. Meie pakume töökohtade tagamiseks välja oma, kolmanda tee. Erinevalt ideoloogiliste silmaklappidega varustatud poliitilistest lahendustest peame õigeks keskenduda inimestele, ulatades riigi poolt neile olukorrast väljumiseks abistava käe - loomulikult kui nad ka ise soovivad oma probleemide lahendamisel kaasa lüüa.
IRLi tööpoliitika tugineb viiele sambale. Esiteks tuleb viivitamatult käivitada majandusminister Juhan Partsi poolt välja pakutud ettevõtluse toetamise pakett, mis siiani paraku valitsuse bürokraatiamasinas istub. Hoides ettevõtteid tööl, tagame neis töötavatele inimestele ka tuleviku. Teiseks tuleb mitte ainult hoida, vaid suurendada investeeringuid Eesti majandusse. See puudutab nii riiklikke infrastruktuuriprojekte, euroraha tõhusamat kasutamist kui investoritele soodsamate tegevustingimuste pakkumist. Kolmandaks tuleb aidata töö kaotanud inimestel uuesti tööd leida. Selleks tuleb anda neile võimalus nii ümberõppeks kui mikrolaenude saamiseks oma ettevõtte käivitamiseks või käigus hoidmiseks. Neljandaks, erilist tähelepanu tuleb pöörata väikeettevõtluse toetamisele. Viiendaks on oluline eelistada eestimaist. IRL on vastava kampaania juba käivitanud, selle abil on igaühel meist võimalik töökohtade hoidmisele kaasa aidata.
Ainult kiirelt ja otsustavalt tegutsedes suudame ära hoida tööpuuduse kasvu kogu Eesti arengut ähvardavaks katastroofiks.

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing