Esileht » Meedia » Ajaleht ja ajakiri

Prindi Saada sõbrale

IRLi ajaleht „Kindel Sõna“ - Jaanuar 2009 

Jüri Luik: on aeg tasuda meie moraalne võlg

Jüri Luik, oled olnud juba üle aasta Eesti esindajaks NATO juures Brüsselis. Millised arengud on sel ajal toimunud ELi ja NATO vahelistes suhetes?

EL ja NATO tegutsevad koos mitmetes konfliktipiirkondades, eriti muidugi Kosovos. Kosovos hakkab rahvusvaheliste korrakaitsejõududena tegutsema ELi mission EULEX, samas jääb NATO sinna, et suure ohu puhul sekkuda juba oma, palju raskemate vahenditega. Kõik saavad nii NATOs kui ELis aru koostöö tähtsusest, seni takistab aga veel tihedamat koostööd Küprose ümber toimuv, mis paratamatult jätab oma jälje ka kahe organisatsiooni suhetesse. Olulise tõuke koostöö paranemiseks andis Prantsusmaa uus president, kes on muutnud prantslaste seni üsnagi kahtlevat suhtumist NATOsse; sellest riigist on saanud üks koostöö mootoreid. Palju on muidugi veel teha, ka Eestile on NATO ja ELi koostöö erakordselt tähtis eesmärk. Mõlemal organisatsioonil on oma tugevad küljed, koos tegutsemisest tekiks suur lisaväärtus.

Kui raske oli saavutada NATO küberkaitse keskuse asutamist Eestisse? Olid nende läbirääkimiste ajal veel suursaadikuks Ameerika Ühendriikides - riigis, mis vaieldamatult on NATO-asjades üks peamisi otsustajaid.

USA on alati olnud toetav kõigis küberkaitsega seotud projektides. Ka ameeriklased peavad ohtu tõsiseks ja on palju investeerinud oma küberkaitsesse. Kõige keerulisem oli saavutada USA reaalset osalemist projektis, eelkõige nende küberkaitseeksperdi saatmist Tallinna. Pidasime USA kaitseministeeriumiga pikki läbirääkimisi. Viskasin vahepeal nalja, et USAlt on lihtsam saada Tallinna ühte pataljoni kui ühte kõrge tasemega kübereksperti. Nüüd on ta kohal juba teist aastat ja USA peab meie keskuse tegevust suurt reaalset kasu toovaks.

Ajalehe Diplomaatia veebruarinumbris tegid ettepaneku luau Euroopas sooritatud kommunismi kuritegude uurimiseks rahvusvaheline komisjon, mida ka Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kohe toetas. Räägi palun natuke selle idee tagamaadest.

Reaalset kohtupidamist kommunismi üle pole toimunud. On aeg tegutseda, tasuda meie moraalne võlg hukkunute ja kannatanute ees. Samas on selge, et rahvusvaheline avalikkus ei nõustuks reaalse kohtu loomisega, seetõttu tegin ettepaneku luua uurimiskomisjon, kes saaks kuulata tunnistajate ütlusi, koguda materjali ja langetada otsuseid, kuid ilma kriminaalprotsessi järelmiteta. Eelkõige oleks kohtu all süsteem,
mitte üksikud täideviijad. Miski ei aitaks kommunismi kuritegusid paremini vältida kui neile ausa hinnangu andmine.

IRLi juhtivate välispoliitikute eestvõttel on selles suunas üsna palju tehtud - Kommunismi Kuritegude Uurimise Fond Mart Laari algatusel, Tunne Kelami järjekindel töö Euroopa Parlamendis kommunismi kuritegude hukkamõistmiseks jne. Euroopa paremerakondade katusorganisatsioonis Euroopa Rahvaparteis ning ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees oleme vastavad otsused juba saavutanud. Vaatamata sellele kostus Euroopa Komisjoni avaldusest veel läinud kevadel, justkui oleks kommunistliku totalitarismi hindamine esmajoones iga liikmesriigi siseprobleem. Kuhu on siis koer maetud?

Erinevatel rahvastel on oma ajaloo tõttu erinev suhtumine kommunismi. Mitmetel rahvastel on kommunistlikud parteid endiselt parlamendis. Ka rahvusvaheline üldsus ei ole kommunismi kuritegusid veel piisavalt teadvustanud, põhjendamatult peavad paljud kommunistlikke kuritegusid vähem tõsisteks kui natslikke. Ma ei süüdistaks Euroopa Komisjoni, see on eelkõige liikmesriikide küsimus, nendevahelist poliitilist konsensust peaks komisjon ellu viima. Konsensust aga pole.

Kas usud, et kõigis Euroopa Liidu riikides võiks realiseeruda Euroopa Parlamendi ettepanek kuulutada Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäev, 23. august üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks? Selle algatusega tuli Tunne Kelam välja 2005. aastal.

Ma loodan väga, et selline üleeuroopaline mälestuspäev tuleb. Euroopa Liit demonstreeriks oma väärtusi, mälestades neid, kes langesid totalitaarsete süsteemide ohvriks.

 

Varem ilmunud

Ajakiri Konservatiiv

  • 2013:
  • 1

Meedia kiirotsing