IRLi ajaleht „Kindel Sõna“ - Jaanuar 2009 

Kommunism ja südametunnistus

Tunne Kelam

Tulles Euroopa Parlamenti, hakkasin tunnetama teatud ebakõlasid Euroopa ajalookäsitluses.

Ida- ja Kesk-Euroopast juurde tulnud kümmet uut liikmesriiki tervitati küll sümpaatiaga, keeruliseks aga on osutunud tõsise huvi äratamine selle hirmuvalitsuse vastu, mille all miljonid uute liikmete kodanikud kannatasid ja hukkusid. Ometi ei ole see teema enam võõras. Näiteks 2004. aasta veebruaris võttis Euroopa Rahvapartei, mis ühendab enam kui 70 kristlik-demokraatlikku ja konservatiivset erakonda, oma kongressil vastu resolutsiooni totalitaarsest kommunismist. See resolutsioon, mille koostamises aktiivselt osalesin, võrdsustab sisuliselt natsismi ja totalitaarse kommunismi.
Samuti otsustasid Rahvapartei Eesti, Läti ja Leedu saadikud europarlamendis tähistada 1941. aasta küüditamiste 65. aastapäeva avaliku miitinguga ning vastavasisulise mälestustahvli üleandmisega parlamendi presidendile. Osalesin kevadel Euroopa Komisjoni korraldatud kuulamisel totalitaarsetest kuritegudest. Esitasime seal probleemi kahest ohvrite kategooriast, kus kommunismiohvrid langevad teise, ametlikult mittetunnustatud kategooriasse. Samuti tulime taas välja ettepanekuga tähistada 23. augustit kogu Euroopas kommunismi- ja natsismiohvrite ühise mälestuspäevana. See ettepanek muutus septembrist europarlamendi ametlikuks seisukohaks. Parimat kokkuvõtet aastaid kestnud jõupingutustest saavutada kommunismi kuritegude osas ühtne hinnang kujutab endast Praha deklaratsioon, mis võeti vastu 3. juunil toimunud konverentsil "Euroopa südametunnistus ja kommunism". Osalesin europarlamendi poolt deklaratsiooni teksti ettevalmistamisel ning esinesin ettekandega konverentsil. Tekst on avatud toetusallkirjade andmiseks kõigile huvilistele. Hetkel tegeleme Euroopa Parlamendis Praha deklaratsiooni tutvustamise ja sellele toetuse leidmisega. Konkreetset tulemust loodan näha tuleval aastal parlamendi poolt Euroopa Komisjonile ja eesistujariigile esitatud küsimuses totalitaarse kommunismi pärandi kohta, millega peaks kaasnema debatt parlamendis ja resolutsiooni vastuvõtmine. Samuti on Praha deklaratsioonile tunnustuse leidmine käesoleva Tšehhi eesistumise üks teemasid. Vahepeal on oluline, et liikmesriikide parlamendid ja valitsused määratleksid ametlikult oma seisukoha Praha deklaratsiooni suhtes. Kutsun siinkohal Eesti Riigikogu ja valitsust üles näitama head eeskuju, kuulutades 23. augusti ametlikult kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäevaks

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing