IRLi ajaleht „Kindel Sõna“ - detsember 2008 

Kas JOKK või seaduse vaim?

Urmas Reinsalu

Kevadel algas ühiskonnas tõsine arutelu parlamendi tähenduse ja rolli üle. Üheks
kriitikakohaks oli ebaõiglane Riigikogu palgasüsteem.

Riigikogu moodustas töökorra reformimiseks töörühma, mis on esitanud parlamendile juba hulga seaduseelnõusid. See töö jätkub ka järgmisel aastal. Ühe tõsisema asjana andis Riigikogu esimees Ene Ergma töörühmale ülesande lahendada tulevikuks palgaküsimus avalikkusele mõistetavalt ja arukalt. Et palgakorralduse muutmine on põhiseaduse järgi võimalik vaid järgmisele parlamendi koosseisule, pakkus Ergma välja idee seada palkade tõusule ülempiir praeguse sissetuleku tasemel. Töörühm küsis nõu kõigilt õiguskantsleritelt, kes pidasid seda võimalikuks. Selle sammu põhiseaduspärasust möönis ka Tartu Ülikooli riigiõiguse professor dr Kalle Merusk. Töörühm esitaski parlamendile heakskiitmiseks järgnevad eelnõud: esiteks uus, 2011. aastast jõustuv kõrgemate ametiisikute palgaseadus, mis seob kõigi ametnike palgad keskmisest palgast lahti ja paneb kindlasse ritta. Selle eelnõu menetlemine jätkub järgmisel aastal.
Teiseks eelnõu, et seada järgmisest aastast ülempiir kõrgemate ametnike palkade tõusule. See seadus on vastu võetud ning presidendi poolt välja kuulutatud.
Kolmandaks seaduseks oli Riigikogu liikmete palkadele, pensionidele ja kuluhüvitistele ülempiiri seadmine, et vältida nende tõusu. Oleks ju absurdne, et parlamendi palgad tõusevad, kuna töötajate koondamisel makstavad kompensatsioonid suurendavad statistilist keskmist palka. President seadis sellele seadusele oma veto ning asi otsustatakse Riigikohtus. Küsimus on põhimõtteline: kas seaduste ja põhiseaduse tõlgendamisel juhindume seaduse vaimust ja taotletavast eesmärgist ning tagajärjest või hoopis seaduse juriidilisest vormist ehk näilisest juriidilisest korrektsusest. IRL on kindlal veendumusel, et põhiseaduse eesmärki ja vaimu ei tohi teha JOKK-peenrahaks. Põhimõtteline filosoofiline vastasseis kerkis parlamendis selles küsimuses üles IRLi ja Reformierakonna erinevate arusaamade vahel. Peaminister Ansip süüdistas Riigikogu enamust lausa riigipöördes. Otsekui ahju alt kerkis esile isehakanud riigiõiguslasi ja juriste, kes näpuga seadust veerisid. Reformistide vaimustus põhiseaduse kaitseks sõna võtta on kiiduväärne, kuid kui vaadata seda kontekstis, siis muutub pehmelt öeldes silmakirjalikuks.
Nimelt on vaatamata õiguskantsleri korduvatele nõuetele 15 Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liiget põhiseadust tahtlikult rikkudes riigi äriühingute nõukogude liikmed. Kui reformierakondlastelt seda küsida, kaotavad nad hoobilt igasuguse huvi põhiseaduse vastu ja eelistavad kõneleda ilmast...

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing