IRLi ajaleht „Kindel Sõna“ - detsember 2008 

Tulekul on tõe hinguse aasta

Tunne Kelam

2009. aasta kujuneb suure tõenäosusega aastaks, mil tuleb tõele, uuele tegelikkusele otse näkku vaadata.

Arukad ja ettenägelikud kasutavad kriisi jõulisteks uuendusteks. Majandussurutise surve peab andma uue hoo Euroopa riikide innovatsioonile, teadus- ja arendustegevuse intensiivistamisele ja selle tõhusale koordinatsioonile. Just see tagab võistlusvõime ning efektiivsuse tõusu. Teisisõnu - Euroopa ressursside keskendamine innovatsioonile võimaldaks juba pooleldi hapuks läinud Lissaboni strateegia (2000. aastal algatatud Eli uuendusprogrammi) tegelikku ellurakendamist. Ka Eesti peab leidma selles olukorras oma Euroopa-rolli. Probleeme ei ületata üksnes eelarve kärpimisega, nii vajalik kui see ka poleks. Just praegu on hädavajalik saavutada rahvuslik koosmeel selles, mis peaks olema Eesti profiil, tunnussõna 27 riigi ühenduses. Olgu selleks innovaatika (märksõna "Skype"), teadusmahukas tootmine, põhimõtete ja väärtuste rakendamisel eeskuju andja (mitte jutlustaja). Roll, mis tuleb läbi arutada ning otsustada, mis ei saa sõltuda
valitsuskoalitsioonide vaheldumisest. Me ei saa jätkata suurte kiiluvees hõljuva väikese paadina, kel enamikus küsimustest oma seisukoht tegelikult puudub. Halvim võimalus kõigist on olla mugavalt eurorutiinne väiklane väikeriik.
Tuleval aastal vajame ka kainelt kaalutud otsuseid majanduse uuendamiseks. Finantskriisi oludes tunneme eriti suurt vajadust eurotsooni liikme seisundi järele. Slovakkia ja Malta on selle saavutanud. Eesti panustas eelmise koalitsiooni ajal inflatsioonimulle täis majanduskasvule, mis on nüüdseks seiskunud. Kasvu, palkade tõusu ja veelgi kiiremalt kasvanud laenamise hinnaks oli ka euro kasutuselevõtu tingimuste eiramine. Praeguses turbulentsis tunnevad eurotsooni liikmed endid märksa
turvalisemalt - neid ei kummita rahvusliku vääringu devalveerimise võimalus. Eelneva taustal on oluline, et kasutaksime ka 2009. aasta plaanipäraseid uuendusi võimalikult mõttekalt. Senisest olulisem roll ELi uuendamisel on juunis 27 riigi kodanike poolt
valitaval uuel Euroopa Parlamendil. Viimane tähistab eeloleval aastal juubelit - 1979. aastal toimusid esimesed Europarlamendi otsevalimised. Et ELi täitevorgani eluiga võrdub Europarlamendi omaga, siis kinnitab uus rahvaesindus ametisse ka uue Euroopa Komisjoni. Kui eeloleval aastal jõustub Lissaboni reformilepe, siis on kodanikel märksa suuremad võimalused oma parlamendisaadikute kaudu ELi poliitikaid mõjutada. Kuid kõige tähtsam - ainult selle leppe jõustamine annab jumet Eli ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale ning energiaalasele solidaarsusele, mis on otseselt Eesti rahvuslikes
huvides.

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing