Isamaa ja Res Publica Liidu ajaleht - detsember 2008 

Tagasivaade

Joel Luhamets

Jõulude eel heitsin pilgu korraks üle õla. Kahjuks lendas pilk liiga kaugele. Nägin loosungit: Sevodnja rekord, zavtra norma. Tahtsin just naerma hakata, kuid piinlik hakkas.

Tänased loosungid on veelgi nõmedamad. Tänane rekord peab tuleval aastal kindlasti ületatud saama teatud protsendi võrra. Kui seda ei juhtu, siis tuleb aasta nutulaulu aastaks kuulutada. Eks meil ole raske varemgi olnud ja ega hädad tulevikuski tulemata jää. Kuid nii headel aegadel, nagu meile praegu on antud elada, on hädaldamine ikka patuasi. Mäletan Saaremaalt Ruudut. Nüüd on ta juba üle paarikümne aasta taeva rõõmusid maitsmas. Ta kodu oli kahel korral maani maha põlenud. Viimase tulekahju ajal oli ta just heinamaal. Kõik põles ära. Ka tema kaks last. Ainus vara, mis alles jäi, olid päevitusriided ja heinahang. Hiljem, kui naabrinaine nutuga Ruudu juurde kurtma tuli, et lehm on surnud, olla Ruudu öelnud, et mis mure see ka on.
Võib-olla meie saame asjast samuti aru, sest mäletame veel teistsuguseid aegu enda elust. Kuid ilmselt kuulub hea tava juurde halamine ja süüdlaste otsimine. Kes selles tsirkuses kõige osavam on, paistab teiste hulgas silma. Muidugi, töökohtasid jäi veidi vähemaks. See on kurb lugu, kuid ega töö siit maailmast otsa ei saanud. Vanasti öeldi küll, et suu tuleb tasku järgi sättida. Kuid nüüd on suu ära sätitud ja tasku täitmise eest tuleb karmilt
võidelda. Eks selles võitluses ole nii haavatuid kui langenuid. Kui mõtlesin, kas elu ka kuidagi teisiti korraldada annab, meenus teine armas hing Saaremaalt. Minu suurim lugupidamine kuulub kuldsete käte ja südamega Harri Paistele. Ta tuli 80. aastate keskel riigitöölt ära kirikuid remontima. Tol ajal kirikus töötavad inimesed ei saanud riigilt pensioni ja muid hüvesid, mida jagati ametühingute ja partei kaudu. Küsisin, kas ta ei hooli sellest, et pensionist ilma jääb. Ta vastas, et seni, kuni käed ja jalad liiguvad, suudab ta ikka endale hankida, mis elamiseks vaja. Kuid kui ta seda enam ei suuda, siis tarvitab ta nii vähe, et selle pärast ei ole vaja muretseda.
Ega meil kaua üle õla vahtimiseks aega ei olegi. Varsti tuleb ju jõuluvana. Tema jaoks peab siiski veidi rõõmsam laul valmis olema. Tänapäeva jõuluvanad annavad muidugi ka nutulaulu eest paki kätte. Peaasi, et midagi laulad. Kui ta peaks ootama hakkama, millal me suule tõusevad tänusõnad Lunastaja ja Päästja auks, võiks kingikottidesse pakitu omandada juba antikvaarse väärtuse.
Ometi soojendavad imelised jõululaulud nukramatki südant ja elu on kaunis ning elamist väärt ka siis, kui majanduslangus on 40 või 70 protsenti. Elu ei olegi majanduskasvu või -languse protsentides. Elu on milleski muus. Evangelist Johannes ütleb: „Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus." Apostel Johannes lisab: "Kellel on Poeg, sellel on elu; kellel ei ole Jumala Poega, sellel pole elu."
Las kõlada sadades kirikute kantslites ingli sõnad, lugegu neid isad poegadele ja emad tütardele: "Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, sest teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus."

Soovin teile kõigile kaunist jõuluaega ja rahu hinge!

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing