IRLi ajaleht „Kindel Sõna“ - detsember 2008 

Reaalsusse taasärkamise aasta

Mart Laar

2008. aasta on Eestile kujunenud pöördeliseks. Aastaid kestnud unelemise järel oleme ärganud ning reaalsusesse tagasi pöördunud.

Kõige valusamalt on Eestit tabanud muudatused majanduses. Maailma majanduse jahenemine vähendas järsult Eesti majanduskasvu, aasta teisel poolel maailma tabanud ulatuslikum kokkuvarisemine paiskas Eesti majanduslangusesse. See tekitas tõsiseid probleeme Eesti eelarvele, mis on vajunud üsna sügavasse miinusesse. Olukord oleks aga tunduvalt hullem, kui Eesti poleks muutunud majanduskeskkonnale juba kevadel reageerinud. Esiteks tõi majanduskasvu aeglustumine kaasa elavnenud arutelu Eesti arenguperspektiivide ning -võimaluste üle.

Majanduskriisist välja.

Esimese erakonnana käis Isamaa ja Res Publica Liit välja plaani, kuidas Eesti majanduskriisist välja tuua. IRL taotles riigivalitsemise kulude otsustavat kokkutõmbamist, koalitsioonilepingus antud lubaduste kriitilist ülevaatamist ning eelarve tasakaalus hoidmist. Eesmärgiks seati võimalikult kiire üleminek eurole, millele tuli allutada kõik teised eesmärgid. Tegemist vajavate reformide all pidas IRL eeskätt silmas haldusreformi ning haridusreformi. Tagantjärele vaadates võib plaani igati õnnestunuks pidada. Paljuski just tänu IRLi survele võeti vastu negatiivne lisaeelarve. Võime vaid ette
kujutada, millises olukorras oleksime praegu, kui me poleks seda teinud. Vastu on võetud otsus siduda kõrgete ametnike palk lahti keskmisest palgast. Haridusminister Tõnis Lukas on käivitanud haridusreformi. Kahjuks pole mitmed ettepanekud seni toetust leidnud. Eriti negatiivne on haldusreformi järjekordne läbikukutamine Reformierakonna poolt. Õnnestunuks ei saa lugeda ka 2009. aasta eelarvet, mis vajub üsna tugevalt miinusesse. IRL suutis eelarve aruteludel kaitsta küll mitmeid Eestile olulisi prioriteete, nagu haridus
ja rahvuslik julgeolek, paraku ei suutnud valitsuskoalitsioon kokku leppida valitsemiskulutuste kärpimises sellises ulatuses, nagu seda tegelikult vaja oleks olnud. Suure tõenäosusega tuleb järgmisel aastal taas koostada negatiivne eelarve. Rasked läbirääkimised seisavad ees 2010. aasta eelarve koostamiseks, mis on otsustav loomaks võimalust 2011. aastaks eurole üle minna. Teiseks alaks, kus ajaloo taastulek maailma ja Eestit valusalt tabas, oli julgeolek.

Ajaloo taastulek

Venemaa agressioon Gruusia vastu oli hoiatav signaal tänapäeva maailma ebaturvalisusest. Võime vaid ette kujutada, millisesse olukorda oleks Eesti sellega seoses sattunud, kui me poleks oma võimalust NATOsse pääseda mõne aasta eest sajaprotsendiliselt kasutanud. Igal juhul tõi see kaasa reaalsusele ärkamise mitte ainult Eestis, vaid Euroopas laiemalt. Eesti vastus muutunud oludele on olnud adekvaatne. Me pole mitte üksnes suutnud tõsta oma aktiivsust rahvusvahelisel areenil, vaid ka hoolitseda oma kaitsevõime eest. Eesti on suutnud raskete olude kiuste endale võetud kohustused täita, see lisab julgust rahulikumalt tulevikku vaadata. Sest kuni me ei hakka jooksvaid
probleeme lahendama tuleviku ja julgeoleku arvelt, ei saa meil väga hullusti minna. Jah, eelmine aasta oli raske. Karta on, et järgmine aasta tuleb raskemgi. Raskustest saadakse üle vaid üksteist aidates. Seda rõõmsam on tagasi vaadates tõdeda, et seda ühtsust jätkus
kõigi probleemide kiuste küllaga. Meenutagem kas või „Teeme ära!" ettevõtmist või riigi 90. aastapäeva ettevõtmisi. Meeldejäävaim nende seas oli „Märkamisaeg", mis näitas, et Eesti noori kannavad samad aated, mis kakskümmend aastat tagasi meid vabaks laulnud eakaaslasi. Osakem ühiselt kätte võidetud vabadust ka ühiselt kasutada. Eesti tulevik sõltub meie julgusest tulevikku vaadata ning selle väljakutseid julgeteks otsusteks realiseerida. Eesti ei tohi praegusel hetkel kohkuda ega väsida. Kui läbi roosade prillide ilma vahtimine oleks veel mõned aastad kestnud, oleks Eesti olukord võinud kujuneda sama raskeks nagu praegu Lätil. Õnneks ärkasime varem üles. Võtkem kriisi võimalusena Eesti taas kahe jalaga maa peale tuua, käärigem käised üles ning asugem tööle!

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing