IRLi ajaleht „Kindel Sõna“ - November 2008 

Püsiühendus valijaga, ilma sillata!

Marko Pomerants

„Kus Sa oled?"„Lühikese jala trepil," kostab telefoni Katja (Jekaterina Rikkas) ähkimist.

Nimelt oleme me Mardiga (Mart Nutt) Toompea lossi ees veidi kärsituks muutunud, sest kella seitsmest pidime alustama sõitu Virtsu poole. Peagi oleme stardiks valmis. Wismari tänava kontori juures liitub meiega Külliki Kübarsepp, Seedri nõunik, kaenlas pakk värsket erakonnalehte Eesti Eest. Pärast mõningast autosõitu selgub, et Katjale on see esimene kord Saaremaale sõita. Koolis lapsi õpetades on ta küll korduvalt rääkinud, mida sel kaunil saarel näha on, aga raamatutarkuse abiga.

Kolhoosid ja kuningad

Jõudnud praamile, märkame sadama juures ehitustegevust, mis jätab mulje, nagu oleks Saaremaa püsiühenduse rajamisega juba alustatud. Tegelikult on tegemist kõigest ehitustöödega Virtsu sadamas.
Ületanud Väikse väina tammi, pöörame peagi vasakule Laimjala suunas. Esimene peatus on renoveeritava Sakla külakeskuse maja juures. Seal on meil vastas Valjala vallavanem Kaido Kaasik ja volikogu esinaine Liilia Eensaar. Külakeskus saab üles vuntsitud tänu Euroopa Liidu külaarengu meetmele. Sakla küla on Eesti ajaloos kindlal kohal.
1947. aasta sügisel organiseeris siin esimese kolhoosi ENSVs Herman Kuning. Astume läbi ka seltsimaja keldris eramuuseumi pidava Lembitu juurest. Lembit Kadarikul on suurel hulgal vanu raadioid ja televiisoreid. Kunagine kaubamärk Rekord mõjub täna kui Philips või Sharp.
Sakla raamatukogus pakuvad naised kohalikke õunu ja kohvi ning teevad poliitilise avalduse: „Meie mingit haldusreformi ei vaja! Meie vallavanem jõuab meie vajadusi kenasti rahuldada ja pole kindel, kas suurema valla puhul meie kena vallavanem ikka jõuab nii kvaliteetselt kõigest üle käia! " Räägime pensionide kojukandest ja maarahva seas popist lugemisvarast. Selgub, et Egon Ranneti positsiooni on võtnud Erik Tohvri, kelle lood maarahvale "peale lähevad".
Edasi viib tee Valjalasse, kus meile pakutakse pilguheitu kohalikule, väga hästi korda tehtud rahvamajale. Lasteaed on jõudmas samasse seisu. Meie reedese ringkäigu jooksul, mil ehitajad tegid lasteaia ühes otsas viimaseid töid, valmistuti teises otsas esmaspäeva hommikuks, et lapsi vastu võtta.
Valjala Põhikooli fuajeesse on meile vastu tulnud Aive Mõistlik, järjekordne rõõmsameelne inimene Valjala vallas. Tema rõõmuallikaks on kool - äsja kooli külastanud tuletõrjeinspektor ei leidnud seal ühtegi puudust. Lastel on seal turvaline. Klasse mööda käies selgub, et esimese klassi laste ellu pole selline mõiste nagu "Riigikogu" veel jõudnud. Olgu pealegi nende lapsepõlv ilus edasi. Valjala naiste makaronid koos koduse kõrvitsasalati ja kakaoga andsid meile ülevaate koolilõunast Valjala moodi, aga lisaks täitsid ka hästi kõhtu.
„Nägemist, Valjala! Mustjala ootab!"
Mustjala vallamajas ootavad meid kohalik IRLi rahvas ja vallavanem Kalle Kolter, kes küll kohe lahkub, sest peagi algab linnuvaatlustorni avamine, kuhu on saabunud ka saarlasest keskkonnaminister.

Oh kadakaid, oh karjamaid!

Nii jäämegi volikogu esimehe Toivo Lõhmuse ja oma rahvaga omapäi. Siin juba inimesed nii rõõmsad ei ole ja põhjust selleks on ka, kui peab vallavanemaga kohut käima, et omandireformikomisjoni otsus saaks ellu viidud. Arutame ka süvasadama mõju ja püsiühenduse rajamist. Nendime, et süvasadam mõjuks koos laevaliiklusega ikka paremini kui praegune vaikelu. Mandriga püsiühenduse valmimise osas pole meie käsutuses oleva informatsiooni järgi mingit kiiret edasiminekut lubada. Vallamajast siirdume koos saarlastega Ninase külla linnuvaatlustorni avamisele. Vanadest I maailmasõja aegsetest rannakaitserajatistest ning nõukogudeaegsetest piirivalverajatistest ja vaatlustornist on saanud Mustjala Põhikooli lastele kena õues õppimise paik, kus vihma korral on võimalik ka varju leida. Rahatuge sellele ettevõtmisele on pakkunud Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kui juba Põhja-Saaremaal olla, siis tuleb ka Panga pangal käia. Saatjaks sel ringkäigul on kohalik ettevõtja Alver Sagur. Mees, kel olemas ideed ja kellel sõna "looduskaitsja" ei tule üle huulte ilma pahameelenoodita. Minu viimasest külaskäigust pangale on möödas aastaid. Võtan värske emotsiooni kokku: multširajad võimaldavad liikumist suunata, põiehäda saab käimlas lahendada. Parkida on võimalik panga servast eemal. Mis veidi võõrastavalt mõjub, on kivimüüri sisse jääv liialt inimese kätt ja hooldust saanud muruplats. Lambakarjamaa mõjuks paremini, aga ka mõni mänd või kadakas parandaks ilmselt samuti muljet. Diskussioonis selle üle, kas pangalt võiks saada alla või üles ka treppi mööda, asun ma trepitoetajate poolele. Olgu siin näiteks kas või huvitavad lahendused Virumaalt Valaste joalt või Saka mõisa juurest.

Gladiooliõis ja kallistus

Tagasi Kuressaarde, kus meid on ootamas teised hommikul saarele saabunud IRLi riigikogulased ja kohalikud erakonnakaaslased. Meie kohale jõudes nositakse Raekoja saalis juba võileibu ja rüübatakse kohvi peale. Ühel meie võõrustajatest, Kuressaare abilinnapeal Argo Kirsil on juhtumisi sünnipäev. Õnnitlused! Enne kui läheb aruteluks, toimub lilletseremoonia. Saaremaa piirkonna tegevsekretäridel Jelenal ja Kajal on kõigile külalistele gladiooliõis ja kallistus selle eest, et me viitsisime oma reede just Saaremaal mööda saata. Omavahel öeldes - see ju osa meie tööst.
Arutelu juhtimise võtab piirkonna esimees Tarmo Kõuts enda peale. Meie käsutuses olevast tunnist kulubki suurem osa riigi lahtimõtestamisele - et kuidas see Saaremaal võiks välja näha ja mis saab Ruhnust. Püsiühenduse teema on ka taas laual. Kui Mart on terve päeva olnud selles küsimuses pigem pessimistlik, siis Erki Nool arvab, et asi pole lootusetu.
Aeg on armutu ja tulebki mandri poole teele asuda.
Kes seda püsiühenduse valmimise asja nii täpselt teab, aga üks on selge - kuniks silda pole, tuleb IRLi „Tallinna" poliitikutel püsiühendust saarlastega edasi pidada. Sild saab tuua vaid uue hoo.

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing