IRLi ajaleht „Kindel Sõna“ - Oktoober 2008 

Kadri Kopli: Meil on kuus kohta ja seitse saadikut

Rauno Veri

Kadri Kopli: Meil on kuus kohta ja seitse saadikut

Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo juhataja Kadri Kopli sõnul on IRL teinud end Euroopa Parlamendi suurimas konservatiive ja demokraate ühendavas fraktsioonis arvestatavaks jõuks.
Milles seisneb sinu igapäevatöö?

Tunne Kelami büroo juhatajana pean tagama selle, et saadik saaks korralikult oma tööd teha. Ühest küljest on see tema liikumisgraafiku ja päevakavade koostamine ja koordineerimine. Teisalt sisuline toetamine taustamemode, uuringute ja info näol. Kuna Tunne Kelam on väga aktiivne europarlamendi liige, siis lisandub ka välispoliitikaajakirja Maailma Vaade väljaandmine, erinevate konverentside ja seminaride korraldamine, maakondlike visiitide ettevalmistamine ning trükiste kirjastamine. Meil on väga tubli naiskond - Brüsselis on lisaks minule abiks Kadri Vanem ja kogu Eestis toimuvat tegevust koordineerib Tunne Kelami Eesti esindajana Kaja Villem.
Lisaks igapäevasele parlamenditööle oleme Euroopa Parlamendis päris usinalt tegelenud ka Eesti tutvustamisega. Korraldasime filmi "Laulev revolutsioon" linastuse, tähistasime tütarlastekoor Ellerheina kontserdiga Eesti Vabariigi 90. aastapäeva ning organiseerisime "sallivuse salli" üleandmise parlamendi presidendile.

Eestil on Euroopa Parlamendis 785 kohast vaid 6 - kas meie saadikute häält on parlamendis ka kuulda?

Eks see kuus kohta piskuna tundu. Kuid kui arvestada näiteks teiste riikide rahvaarve ja kohti, siis mõnede arvates oleme üleesindatud. Alexander Stubb ütles kunagi naljatledes: "Eestile küll kohti juurde vaja pole. Teil on kuus koha, kuid seitse saadikut - Tunne Kelam tegutseb kahe eest!" Teisalt suudavad kuus saadikut "katta" parlamendi 20 komisjonist vaid vaevu pooled.
Minu siinne kogemus näitab, et tähtis ei ole mitte saadikute kvantiteet, vaid kvaliteet. Saadiku isiksus mängib europarlamendi töös üliolulist rolli. Ta peab olema väga hea suhtleja, lobist ja diplomaat. Samuti on ülimalt oluline keelteoskus - ilma selleta on väga raske saavutada inimlikku sidet oma kolleegidega. Inimliku sidemeta on jälle omakorda suhteliselt lootusetu leida sõpru ja liitlasi.
Siin majas tekivad koalitsioonid mitmete küsimuste arutlusel erinevalt, ületades nii mõnigi kord fraktsioonide piire ja lähtudes riiklikest huvidest. Seetõttu on tähtis, et saadik aktiivselt oma igapäevatöös osaleks - võtaks sõna plenaaristungitel ja komisjonide koosolekutel, osaleks muudatusettepanekuid tehes ja resolutsioone ette valmistades seadusloomes jne. Samuti tunneks huvi oma kolleegide tegevuse vastu. Tunne on kõike seda teinud ja seetõttu ei olnud tal raske ka näiteks pärast pronkssõduri teisaldamist oma kolleegide toetust saada. Seega julgen vastata, et kui saadik häält teeb, siis seda ka kuuldakse.

Kas see Eestit toetav resolutsioon on üks Tunne Kelami suuremaid töövõite Euroopa Parlamendis?

Seda võib öelda küll. Kuid laiemalt võib pidada suurimaks töövõiduks seda, et Tunne Kelam on Euroopa Parlamendis saadik, kelle poole pöördutakse kui arvamusliidri poole. Parlamendis on hakatud suuresti tänu IRLi ja Tunne Kelami tegutsemisele suhtuma hoopis tõsisemalt Venemaaga seonduvasse probleemidesse, teise dimensiooni on saanud ELi laienemisega seotud temaatika, kaitse- ja julgeoleku küsimused ning näiteks kas või suhtumine kommunismi kuritegudesse. Kui me 2004. aastal siia tulime, siis vaadati uusi riike üsna pika pilguga. Nüüd saan öelda, et oleme lisaks ellujäämisele suutnud ka üsna edukalt tegutseda.
Kahtlemata on üks suuremaid töövõite Eestit toetava resolutsiooni koostamine pärast pronkssõduri äraviimist ja Venemaa rünnakuid Eesti vastu. Eestile oli tollel hetkel väga oluline saada Euroopast toetust ja on fakt, et Euroopa Parlament avaldas Eestile toetust. Sellele eelnesid ka parlamendi presidendi Hans-Gerd Pötteringi ja väliskomisjoni esimehe Jacek Sariusz-Wolski avaldused Eesti toetuseks. Ka need ei sündinud juhuslikult, vaid tihedas koostöös Tunne Kelamiga.

Mis saab pärast järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi?

See sõltub paljuski sellest, kas Lissaboni lepe suudetakse ratifitseerida või minnakse tagasi Nizza leppe juurde. Lissaboni leppe ratifitseerimisega tõuseb veelgi Euroopa Parlamendi seadusandlik jõud.
See omakorda paneb saadikute õlule suurema vastutuse, mistõttu on erakordselt tähtis, et Euroopas esindaksid Eestit inimesed, kellel on poliitiline sisu ja head diplomaadivõimed. Vaadates poliitilist olukorda Euroopas, saab tõdeda, et meie fraktsioon Euroopa Parlamendis suurendab oma mõjuvõimu.
Mistõttu Eestist valituks osutunud IRLi saadikute võimalused esindada oma valijate huve Euroopa Parlamendis

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing