IRLi ajaleht „Kindel Sõna“ - September 2008 

Kes on kus Euroopa Parlamendis

Berit Teeäär

Iga viie aasta tagant valivad Euroopa Liidu koda-nikud, keda on nüüdseks 27 liikmesriigiga liidus 492 miljonit, oma esindajad Euroopa Parlamenti. Praegu kuulub parlamendi koosseisu 785 rahvaesindajat.

Valimiste järel koonduvad parlamendiliikmed sarnase maailmavaate alusel fraktsioonidesse. Saadikurühma moodustamise õigus on vähemalt viiendikust liikmesriikidest valitud kahekümnel saadikul. Europarlamendis on praegusel hetkel seitse fraktsiooni ning teatud hulk nn sõltumatuid - fraktsioonidesse mittekuuluvaid saadikuid.
Rahvusparlamentidest erinevalt ei ole Euroopa Parlamendis opositsiooni ega koalitsiooni; parlamendi otsuste mõjutamisel on määravaks nii saadikurühma arvuline ülekaal kui ka eri maailmavaadete vaheline koostöökogemus. Suurus loeb.
Europarlamendi suurima ja mõjukaima saadikurühma - Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni (ERP-ED) juured ulatuvad ELi asutamise aegadesse. 2004. aastast kuulub sellesse saadikurühma ka Isamaaliidu nimekirjast valitud Tunne Kelam. Samasse fraktsiooni kuuluvad IRLi konservatiivsed sõsarerakonnad Põhjamaadest - Soome Kokoomus ja Rootsi Moderaadid, kelle kanda on hetkel ka oma riikide valitsusvastutus. Niisamuti on Euroopa Rahvapartei ridades Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi, Kreeka, Poola, Tšehhi, Sloveenia ja mitmete teiste Euroopa Liidu riikide juhtivad erakonnad. Nende parteidega seotud mainekate nimede hulgast teatakse siinmail ehk kõige paremini Angela Merkelit.
2006. aastal jõud ühendanud Isamaaliit ja Res Publica tekitasid Euroopa sõprade hulgas meeldiva üllatuse - suhteliselt väljakujunenud parteimaastikuga „vanas Euroopas" ei tule erakondade liitumist enam sageli ette. Sarnase maailmavaatega jõudude ühinemine on ka Euroopa Parlamendi kontekstis mõistlik - nimelt kuulunuksid nii Isamaaliit kui Res Publica europarlamendis samasse, ERP-ED fraktsiooni.
Ligi kolmandiku võrra väiksema koosseisuga Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioonis (PES) on Eestil tänu 2004. aastal ülisuure populaarsusega hääli kogunud Toomas Hendrik Ilvesele kolm liiget: Andres Tarand, Marianne Mikko ning pärast Ilvese presidendipostile valimist Katrin Saks.
Peamised Euroopa tulevikku puudutavad otsused tehaksegi just kahe ülalmainitud fraktsiooni algatusel, nõusolekul ja toel. Kus ja kuidas aga osalevad europarlamendi töös ülejäänud Eesti erakonnad?
Euroopa Parlamendi Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonis (ALDE) teevad sõbralikku koostööd koduses Riigikogus erinevatel pooltel istuvad Reformierakond ja Keskerakond (Toomas Savi ja Siiri Oviiri isikus). ALDE mõju Euroopa Parlamendis on aga paraku väiksem kui kahel eelneval, sest nende fraktsioon on umbes kaks ja pool korda pisem kui ERP-ED ning kaks korda väiksem kui sotsiaaldemokraatidel.
Parema valimistulemuse korral oleks Rahvaliit kuulunud UENi („Liit Rahvusriikide Euroopa Eest"), mis on kuus korda pisem suurimast fraktsioonist. Erinevad Euroopa rohe-lised erakonnad on aga jagunenud kahte väiksemasse fraktsiooni, kellest ühed teevad koostööd vasakpoolsetega, teised Euroopa Vabaliiduga.

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing