IRLi ajaleht „Kindel Sõna“ - September 2008 

Perekond on ühiskonna alustala

Eesti riik on laste juurdesünni toetuseks rakendanud viimaste aastate jooksul erinevaid meetmeid.
Emapalk ja meie poolt ellu viidud isapalk 10 tööpäeva jooksul pärast lapse sündi on võib-olla kõige rohkem tuntud, kuid see ei ole piisav eesti rahva juurdekasvu tagamiseks.

Pere vajab toetust ka pärast emapalga lõppemist.
Enamik meetmeid on suunatud laste sünnihetkele või kuni pooleteise aastani pärast seda. Perekonnale kõige raskem ja kulukam aeg on lapse paarist eluaastast kuni kooliminekuni, kuid sellel perioodil on riigipoolne toetus olnud seni kasin.
Rääkimata puuduvatest lasteaiakohtadest, mis on rohkem kohalike omavalitsuste rida, vajab ka see pea kõiki peresid puudutav probleem kiiret lahendust.
Nagu paljud rahvastikueksperdid on korduvalt kinnitanud, tuleb perepoliitika vahendid jagada kogu lapse kasvamise perioodile.
Siiani oleme olnud olukorras, kus pea 80% lastetoetussüsteemis olevast rahast läheb emapalga katteks. Kindlasti on tegu olulise meetmega, kuid last kasvatav pere vajab toetust ka pärast emapalga lõppemist.
Pikkade aastate jooksul on IRL suutnud ellu viia tulumaksuvabastuse lastega peredele. See on ühiskonna põhimõtteline seisukohavõtt lastega perede suhtes - iga laps on meile oluline. Sisuliselt on tegu passiivse lastetusmaksuga, kuna alates sellest aastast maksavad täiskoormusega tulumaksu ainult ilma lasteta inimesed. Ehk iga lapse pealt saab pere tulumaksuvabastuse, mis kehtib kuni lapse 15-aastaseks saamiseni. Sisuliselt tähendab see kahelapselisele perele 10 000-kroonist tulumaksutagastust. On kostnud hääli, nagu ei oleks tegu efektiivse meetmega, kuid nendele skeptikutele tuleb vastata, et ühe riigi jaoks ei saa olla põhimõttelisemat peresid ja lapsi väärtustavat poliitikat kui otseste maksude soodustus - passiivne lastetusmaks - mis kehtib kogu lapse sirgumise aja.

Igakuine toetus alates kolmandast lapsest.
IRL saab aru, et ainult laste tulumaksuvabastusest ei piisa. Peame ka edasi liikuma. Järgmiseks oluliseks sammuks ongi laste juurdesünni toetamine, kuna reaalne rahvastiku juurdekasv hakkab alates pere kolmandast lapsest. Seepärast tahame ellu viia programmi, millega makstaks alates pere kolmandast lapsest igakuist 2000-kroonist toetust. Uuringud näitavad, et isegi kui pere mõlemad vanemad töötavad keskmise sissetulekuga töökohtadel, läheneb pere iga liikme sissetulek vaesuspiirile. Seepärast tuleb just juurdesünni otsemeetmeid rakendada alates pere kolmandast lapsest. Saame aru, et riigi praegune majanduslik olukord ei võimalda nii suures mahus toetusi rakendada, kuid eesti rahva juurdekasvu küsimus ei kao päevakorralt veel niipea.

Lastehoiusüsteem lapsesõbralikumaks.
Oluline teema on lastehoid. Ja seda eriti praegusel ajal, kui majanduse ümberkujundamine vajab oskustööjõudu, kellest suur osa on tööturul aktiivselt tegutsemise asemel otsustanud kodus lapsi kasvatada. Ja mitte vabal tahtel, vaid lapsehoiuteenuse puudumise tõttu.
Paljud emad on sunnitud tööturult pikaks ajaks eemale jääma, kuigi neid tegelikult vajataks. Räägitakse küll pidevalt uuest töölepinguseadusest, mis muudaks tööturu oluliselt paindlikumaks. Oluline teema aga, mis seni on suure tähelepanu alt kõrvale jäänud, on igapäevane lapsehoid.
Lastehoiusüsteem võiks olla tunduvalt paindlikum ning lapsesõbralikum: näiteks Soome eeskujul võiks rakenduda perepäevahoid. Perepäevahoius viibib ühe hoidja juures 4 last ning hoiukodule ei esitata kõrgemaid tingimusi kui tavakodule. Väikelastel on väikses kollektiivis kergem kohaneda ning tekib ka vähem stressi. Kokkuvõttes on süsteem paindlikum, odavam ja lapsesõbralikum võrreldes uute sõimekohtade loomisega.
Eesti ühiskond kipub veel ikka natukene meestekeskne olema, seega tundub ainus ja loogiline lahendus, et beebiga jääb koju ema. Nendest isadest, kes on valinud kojujäämise, saab küll lugeda ajakirjadest, kuid kahjuks kipuvad nad olema pigem erandid.
Põhjamaades, kus vanemahüvitise süsteem on pikemalt kestnud, kaalutakse isade mõjutamiseks veidi „karmimate" meetodite kasutuselevõttu: teatud perioodi vanemahüvitisest võib välja võtta ainult isa või siis saab see vanem, kel on küll suurem sissetulek, kuid otsustab jääda siiski vanemapuhkusele, maksusoodustust.
Nii nagu on pere ühiskonna alustala, on ka perepoliitika keskne vundament IRLi programmis. Lapsi sünnib Eestimaale üha rohkem, kuid me pole kaugeltki veel sealmaal, et saaksime oma perepoliitika programmi täideviiduks lugeda. Palju on veel teha.
Selleks, et kuulata lastevanemate arvamusi ja selgitada erakonna seisukohti, osaleb IRL sellel aastal taas kord messil „Pere ja laps", mis toimub 27. - 28. septembril Saku Suurhallis. Tule ka Sina ning veeda tore päev peremessil!

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing