IRLi ajaleht „Kindel Sõna“ - August 2008 

Augustivalgus Haapsalus

Ilmatargad on kuulutanud, et juuliga sai magusaim suvitusaeg läbi. Kurbadele ütlen lohutuseks, et Haapsalu
on ilusaim augustis ja septembris, vananaistesuve ajal. Tänase lehe ilmumise ajaks on menukas Augustibluus
küll seljataga, aga Valge Daami päevad jälle just algamas, nii et põhjust tulla on küll ja küll.
Miks tulla augustis? Kas või augustivalguse pärast. Mäletate Urmas Oti saateid Radissonist päikeseloojangu taustal? Haapsalu päikeseloojangud on ikka sama imelised nagu Tshaikovski aegadel, ent nende nautimiseks pole vaja olla eliithotelli klient. Haapsalus on avastada uusi mõnusaid kohti, kust päikeseloojangut vaadata - näiteks endist raudteetammi mööda Õhtu-Kaldast Paraleppa kulgev jalgratta- ja kõnnitee või siis Vaikne-Kallas viigiks kutsutava veesilma ääres, kus tublid majaomanikud on viimastel aegadel uhkeid villasid jõudsalt renoveerinud.
Minu üks lemmiktegevusi on sõpradele Haapsalus ekskursiooni teha, rind halvasti varjatud uhkusest pakatamas ja suu linna aadressil tehtavatest komplimentidest kõrvuni. Neile, keda kättpidi juhatada ei jõua, annan mõned vihjed.
Jalutage läbi Karja tänava Okase muuseumist piiskopilinnuseni. Sellel lõigul on põhjust sisse kiigata pea igasse majja, näiteks kunstigaleriide tihedus on uskumatu. Seisatage vana pritsimaja juures ja nautige vaadet kivisillutisega teele ja mõnusatele majadele selle ääres. Haapsalu on paremas korras ja kaunimalt haljastatud kui mõned suved tagasi. Aga õnneks pole Haapsalu veel ka ülemukitud, see on jätkuvalt väga inimlik linn, kus jagub räämas nurgataguseid.
Haapsalu on kolm sajandit olnud suure ja võimsa riigi pealinn. Piiskopilinnuse külastamine on rangelt kohustuslik, aga nüüd ei pea te tingimata otsima peaväravat, vaid pääsete linnusesse neljast küljest. Kaks taasavatud sissepääsu (Hermannuse maja hoovist ja Centrali kõrvalt) juhatavad teid otse vallikraavi ja kui teiega on ühes mõni väga noor inimene, siis hoiatan: niipea te uuest lastepargist minema ei pääse. Tegemist on fantaasiarikka mänguväljakuga, milles on stiili ja vaimukust.
Kuulake keskpäeval uute tornikellade helinat ja ronige torni neid kaema. Tundke ennast Valge või Punase Roosina ja piiluge linnuse keldritesse ja kambritesse, mis varem suletud olid. Ja kui olete linnuse lummusest veel võlutuna taas Lossiplatsile jõudnud, võtke kurss Aafrika randa ja astuge teepeal sisse Iloni Imedemaale.
Ning kui te olete jõudnud Haapsalule iseloomulikele maasäärtele, kus on toimunud vilgas kinnisvaraarendus, andke kiusatusele järele ja ostke endale korter. Elamisväärsemat ja turvalisemat paika te ei leia.
Haapsalu suvi on viimasel aastakümnel paisunud üritustest nii mahukaks, et võtab ägama ükskõik kui ahne kultuuritarbija. On muidugi puhas rõõm tõdeda, et iga endast lugupidav muusik esineb kord hooaja jooksul Haapsalus ja pihib pärast kontserti siin valitsevast erilisest õhustikust. Nii et armsad sõbrad üle Eesti, tulge appi, ega kohalikud üksi jaksa tänulikuks publikuks olla!
Aga Haapsallu ei pea sugugi tulema rahvakogunemiste ajal. Võib-olla avabki see linn ennast rohkem neile, kes ei vaja küünarnukitunnet ja kelle lemmiklõhn pole grilliving. Haapsalu on müstiline linn. Igas mõttes.

Varem ilmunud

Meedia kiirotsing