Järvamaa osakonnad

Järvamaa - ilmatuma ilus. Ta on Eestimaa naba. Eks eestlane on oma naba ikka imetleda armastanud. Elamiseks muide üsna muhe paik -ümbrus turvaline ja käepärast kõik tarviline. Kui tuleb aga tahtmine suurde linna sõita, siis peale Narva on kõik need linnad tunni sõidu kaugusel. Siin on kenad kirikud ja kaunid mõisakoolid. Meil on omad Andresed ja Pearud, oma Piibelehed ja Vestmannid, meil on Vargamäe ja omad Kilplased. Meie rahvas laulab ja tantsib ja teeb igatsugu muud kunsti nõnda hoolsasti, et laulupeod on ikka rahvarikkad. Meil on oma Kevadpealinn ja juurikahuviliste Meka - Türi. No on meil ikka palju sellist, mille üle uhke olla kui mõtlema hakkad! Enesekiitmine olevat nii tähtis töö et seda ei võivat ometi teiste hooleks jätta. Aga eks me ole siin ikka tegijad kah!

Piirkonna kontaktisik:
TIINA LIPPANT
tiina.lippant@irl.ee
GSM: 58 516 441

 

Albu

 

Kui palju tänapäeval veel raamatuid loetakse? Häbematult vähe. Ometi on Eesti maailmakirjandusse kirjutanud Anton Hansen Tammsaare nimi teada–tuntud igale eestlasele ja läbi tema loomingu on teretuttav kogu Järvamaa põhjaserv.

Ning kui vanasti viis Vargamäelt välja üksnes kohalike taluperemeeste jalg – siis ka enamasti selleks, et kõrtsi– või kohtuteed käia, siis ainuüksi 2006. aastal külastas Vargamäed üle 22000 inimese.

Mäe Andrese ja Oru Pearu jonn on siinsetes inimestes säilinud ning kõik, mis targalt mõeldes pähe võetakse, püütakse ka suure põhjalikkusega teoks teha.

Albu osakonna esimees - Kalju Kertsmik, kertsmik@albu.ee, 5214270

Loe lisaks

Imavere

 

Niguliste kirik Tallinnas võlgneb suure osa oma kuulsusest Bernt Notke maalile «Surmatants». Imavere südames asuva Eesti piimandusmuuseumi 27 meetri pikkune luitunud kivimüür kattus 2002. aastal Türi majandusgümnaasiumis kunsti õppivate noorte maalinguga, mil nimeks «Piimatants».

Tõmbenumber kaks on Imavere saeveski, täpse nimetusega Stora Enso Timber AS Imavere Saeveski. See on Eesti ja Baltimaade suurim saetööstus tootmismahuga ligi 400 000 m3, mille tegevus sai alguse 1994. aastal

Vallal on tõmbenumbreid veelgi. Sassi talu jaanalinnufarmis näeb nii jaanalinde, emusid kui nandusid; Imavere kõrts on kujunenud menukaks kehakinnituse– ja peokohaks; Eistvere kümne hektari suurune tehisjärv on puhkajate meelispaigaks eriti suvekuudel.

Loe lisaks

Järva-Jaani

 

 

Pole kuulnud, et tehisjärve kaldal laiutavas Järva–Jaanis punane kukk sagedamini külas käiks kui mujal Eestis, ent siinsed pritsimehed on endale sellegi poolest ülejäänud ametivendadest rohkem nime teinud. Kas juba aastast 1899, kui Järva–Jaani Tuletõrje Selts asutati, ei tea, aga viimasel aastakümnel kindlasti.

Seda selliselgi moel, mis otse tule tõrjumisega ei seostu: pasunapuhumisega Priitahtlike Pritsimeeste PasunaPoiste Pundi ehk ansambliga 5P.

Peale tuletõrjemuuseumi kujundavad Järva–Jaani ilmet kinomuuseum, Orina koduloomuuseum, koolimuuseum, muuseumihõnguline Pentre suurveski – seda kõike väikses alevis. Nii võibki julgelt väita, et suur osa Järva–Jaanist ongi muuseum. Uudistajail igav siin ei hakka.

Järva -  Jaani osakonna juhatus:

Esimees:

Andres  Turro: GSM:  50 64 261; E- mail: andresturro@gmail.com

Liikmed:

Aivar Murumaa:GSM: 56 925 025; E-mail:aivarmurumaa@hot.ee

Avo Aulis: GSM: 52 27 808; E-mail: avo.aulis@mail.ee

 

 

Loe lisaks

Kabala

Loe lisaks

Koeru

Kui vanasti käidi Koerus Nõukogude Liidu esindusautosid Volgasid parandamas, siis nüüd hoopiski siinsete allikate selgust ja sügavust kiikamas. Selleks tuleb aga sammud vallakeskusest Koerust hoopiski kagusse seada, et 1985. aas­tal loodud End­la loo­dus­kait­se­ala piirile jõuda.

Koeru valla pindala on 236,8 km² e 23680 ha. Elanikke on 2453 nendest mehi 1200 ja naisi 1253.

Loe lisaks

Paide

 

 

Järvamaa sü­da­me Pai­de linna nime võib seletada mitmeti: paide ehk siis heade inimeste pesapaik; Paide kui paene ala (ema­keel­sest sõ­nast «pae»). Viimasele vihjab ka Paide en­dis­aeg­ne ni­mi Wittenstein, hil­jem Weissenstein ehk tõlkes val­ge ki­vi linn.

Esimesed kirjalikud teated Paidest pärinevad aastast 1265, mil ümberkaudse soise ala keskel asuvale kõrgendikule alustati kohalikust paekivist ainulaadse tornlinnuse rajamist. Juba sama sajandi lõpul, septembris 1291 antakse Paidele esmakordselt linnaõigused. 1786. aastal nimetati Paide kreisilinnaks.

Loe lisaks

Türi

Pärast nelja omavalitsuse – Kabala, Oisu ja Türi valla ning Türi linna – ühinemist oktoobris 2005 on Türi vald mitmes mõttes erakordne, seda nii Järvamaal kui terves Eestiski. Eesti valdade esikolmikus on ta nii pindalalt kui elanike arvult. Peale kõige muu asuvad nüüd ühisel maa–alal nelja endise omavalitsuse huviväärsused, nii et uurimist–uudistamist jagub siin rohkem kui küllaga.   

Loe lisaks

Piirkonna info

Osakonnad

Piirkonnad