Transpordipoliitika

TURVALINE JA TÕHUS TRANSPORT

Eesti on viimastel aastatel teinud mitmeid suuri investeeringuid transpordi infrastruktuuri ja ühistransporti. Esimesed neist investeeringutest on juba valmis ja kasutusel (kaasaegsed teelõigud ja liiklussõlmed), teised võetakse kasutusele lähiajal (uued reisirongid ja uued bussid reisijateveoks).

Meie teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade ning ühistranspordi olukord ja kasutajasõbralikkus mõjutab otseselt seda kui hea on Eestis elada ning millised on majanduse arenguvõimalused. Seetõttu leiab IRL, et Eesti transpordi infrastruktuuri arendamist tuleb ka järgmisel EL finantsperioodil käsitleda riikliku prioriteedina. Eestil peavad olema head transpordiühendused Euroopaga ning ka meie kodumaine transport peab olema kaasaegne ja operatiivne.

Eesti liiklus on muutunud turvalisemaks, kuid iga inimene on Eestile tähtis ja vara on olukorda heaks kuulutada. Liiklusohutus vajab jätkuvalt tähelepanu ka seetõttu, et liiklusintensiivsuse taastudes olukord taas ei halveneks.

IRL peab transpordi ja transpordi infrastruktuuri arendamisel tarvilikuks ette võtta järgnevat.

1. Jätkame teede kui Eesti enimkasutatava transpordi infrastruktuuri kaasajastamist. Meie eesmärk on, et riigi enim kasutatavad teed (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu maantee) on terves ulatuses välja ehitatud neljarealistena. Selleks tuleb teedeehitusse tänasest enam kaasata ka erakapitali ja oskusteavet ning esimese sellealase pilootprojektina tuleb Kose – Mäo teelõik teostada PPP projektina. Tallinna ja Harjumaa kui kõige kontsentreerituma teeliiklusega Eesti piirkonna autotranspordi parandamiseks peab IRL vajalikuks ehitada Tallinna ringtee neljarealiseks.

2. IRL koostab kava selle kohta, kuidas muuta kõik Eesti arvestatava kasutusega kruusateed aastaks 2030. tolmuvabaks. Järgmiseks Euroopa Liidu finantsperioodiks tuleb kavandada suurprojekt kohalike teede arendamiseks, linnades mida läbib transiitliiklus tuleb toetada teedeehitust eesmärgiga parandada nende linnade elukeskkonda.

3. Nii äri ja turismi arengu seisukohalt on tarvis arendada lennuliiklust. IRL toetab Tallinna lennujaama atraktiivsuse kasvatamist, et tagada Tallinna igapäevast külastamist võimaldav lennuühendus Euroopa äri- ja finantskeskustega. Riik peab jätkama lennujaama turvakulude katmist ja toetama Tallinna Lennujaama juurde rahvusvahelise lennukitehoolduse keskuse ja tööstuspargi rajamist. Avatud tuleb olla ka erakapitali kaasamise suhtes nii lennujaamade kui riigi osalusega AS-i Estonian Air arendamiseks.

4. IRL jätkab tööd ühistranspordi kasutajasõbralikkust tõstvate projektidega nagu ühistranspordi info- ja piletisüsteemi väljaarendamine ning kogu raudteel kiiruse 120 km/h tagamine. Ühistranspordi kasutatavuse kasvu eelduseks on pakutavate teenuste läbimõeldus ja vastavus inimeste vajadustele, seetõttu peab IRL oluliseks järgmisi projekte:

• Arendame piirkondlikku ühistransporti, et oleks tagatud piisav ühendus kõigi Eesti paikadega ning bussi- ja rongitranspordi parem haakuvus.

• Tõstame uute reisirongide saabumisel reisirongiliikluse tihedust, et maksimaalselt ära kasutada uute kiiremate rongide võimalusi;

• Tallinna ja selle lähiareaali liiklusskeem tuleb kohandada selliseks, et erinevate transpordiliikide kasutus oleks paremini ühitatav. Selleks tuleb esimeses järgus ette valmistada Lilleküla ja Ülemiste reisiterminalide projektid, et rahastada neid järgmisel EL finantsperioodil. Teises järgus on vaja kavandada ja seejärel välja ehitada Viimsi, Tabasalu, Jüri ja Maardu rööbastranspordi ühendused, eelkõige tuleb koostöös omavalitsustega läbi töötada trammivõrgu arendamine neisse suundadesse.

• Eesti rahvusvahelise reisirongiühenduse arendamiseks tuleb teha koostöös Poola, Leedu, Läti ja Euroopa Komisjoniga käivitada Tallinn-Varssavi rongiliin. Samuti vajab läbitöötamist Peterburi suunal liini avamine ning uute rongide hankimine Moskva ja Peterburi liinidel opereerimiseks.

5. Meretranspordi ja -turismi edendamiseks tuleb Eesti merenduspoliitika heaks kiita Riigikogus. Riik vajab nii Väinamere, Soome lahe kui Peipsi järve väikesadamate arendamise programmi. Väikesadamad aitavad arendada piirkonna majandust ning luua uusi võimalusi turismi arenguks.

6. Mandri ja saarte vahelise laevaühenduse puhul peab IRL saarte püsielanike piletihinna puhul tarvilikuks rakendada maanteepikenduse põhimõtet, et piletihind oleks tänasest soodsam. IRL toetab Saaremaa püsiühenduse rajamist ning näeb järgmise Riigikogu ülesandena selleks realistliku rahastamisskeemi leidmist nii, et muud olulised transpordiinfrastruktuuri investeeringud ei kannataks. Lähiaastatel tuleb valmis ehitada uued laevad ühenduse pidamiseks Kihnu, Ruhnu, Abruka, Vormsi ja Prangliga.

7. IRL peab tähtsaks, et riik ei hakkaks maksustamise kaudu piirama inimeste liikumisvabadust. Väikese asustustihedusega piirkondades on auto kasutamine sageli otstarbekaim transpordimoodus ja seetõttu ei toeta IRL automaksu kehtestamist.

8. Tõstmaks maanteetranspordi efektiivsust kaubaveol peab IRL oluliseks koostada kava selleks, kuidas tõsta Eesti põhilistel kaubaveotrassidel veokite massipiirangut. See eeldab uute sildade ehitamist ja seniste rekonstrueerimist, kuid annab kasu seeläbi, et väheneb veokilomeetrite arv ja langeb transpordi kulu kaubaühiku kohta.

9. Riik peab jätkuvalt toetama Eestit läbiva transpordikoridori konkurentsivõime kindlustamiseks vajalikke investeeringuid. Selleks tuleb tegeleda Eesti-Vene piiriületusprobleemidele lahenduse otsimisega, välistada Eesti transiidiahela hinnatõus täiendava maksustamise tõttu ning Eesti sadamatele talvise juurdepääsu kindlustamiseks tuleb ehitada uus jäälõhkuja, mis on ühtlasi õlitõrje võimekusega.