RAHVATERVIS

Tervis on olulisim individuaalne ja rahvuslik ressurss ning inimese põhiõigus on eelduste ja võimaluste olemasolu võimalikult hea terviseseisundi saavutamiseks.

Tervis on igapäevase elu loomulik eeltingimus ja majanduslik ressurss, mida on võimalik sihi- ja kavakindlalt arendada. Igal Eestimaa inimesel peab olema võimalus elada tervisttoetavas keskkonnas ja teha teadlikke tervislikke valikuid, mis on nii terve isiksuse kujunemise kui ka ühiskonna eduka sotsiaalse ja majandusliku arengu eeltingimuseks. Terviseriskide vähendamine on oluline inimese edasiseks arenguks, kuna tervist mõjutavad kõik inimtegevuse valdkonnad ja tervis mõjutab kõiki teisi valdkondi.

Meie sihiks on, et aastaks 2020 eeldatav eluiga meestel tõuseks 75 ja naistel 84 aastani ning suudaksime täita rahvatervise arengukava eesmärgi et meeste tervena elatud eluiga oleks 60 ja naistel 65 aastat.

Rahvatervise alal on oluline riigi poliitika liikumisharrastuse toetamiseks, tervisliku toitumise soodustamiseks, suitsetamise ja alkoholi liigtarbimise vastu, vigastuste, narkomaania ja HIV ennetus

1.Peame tähtsaks riigi maksupoliitiliste ja reklaamialaste piirangutega vähendada oluliselt alkoholi ja tubaka tarbimist. Senised sammud alkoholiaktsiisi tõstmisel ning üleriigilise alkoholimüügi piirangu kehtestamine on andnud positiivseid tulemusi ja absoluutnäitajatelt inimese kohta on alkoholi tarbimine vähenenud.
2.Riskikäitumise ennetamiseks on oluline rakendada uues põhikooli õppekavas ette nähtud terviseennetuse alane õpe ning tagada sõltuvushäiretega laste rehabilitatsioon.
3.Kehtestame riikliku alkoholipoliitika, mille eesmärgiks on eriti laste ja noorte alkoholitarbimise ning sellest tulenevate kahjude vähendamine. Peame vajalikuks välja arendada alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise süsteem, et ennetada kroonilise alkoholisõltuvuse väljakujunemist ning suurendada ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste mahtu motiveeritud alkoholist loobujatele.
4.HIV viiruse leviku tõkestamiseks peame vajalikuks oluliselt laiendada kahju vähendamiste strateegiat, toetada ennetustööga tegelevaid kodanikuühendusi ja pöörata erilist tähelepanu noorte ja naiste ennetusmeetmetele.
5.Seame eesmärgiks vähendada vigastussurmade hulka vähemalt Euroopa keskmise tasemeni. See eeldab pidevat vigastussurmade ennetamise poliitikat ja paljude üksikmeetmete rakendamist nagu vanemahariduse arendamine, kohustuslikud jalgrattakiivrid, avalike basseinide kohustuslikud piirded.
6.Võtame 2011 vastu uue rahvatervise seaduse, milles on selged kohustused riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele tervise edenduse valdkonnas. Peame vajalikuks tervise edenduse võrgustiku toetamist ning olemasolevate tervise edenduse osaliste jätkusuutlikkuse tagamine.
7.Enneaegsete surmade (enne 65 eluaastat) vähendamiseks on meie jaoks oluline ennetustegevus rõhuasetusega südame-veresoonkonna haiguste, pahaloomuliste kasvajate ning õnnetusjuhtumite ning mürgistuste ennetamisele. Peame oluliseks nendes valdkondades kahekordistada riigi ennetustegevuse vahendid. Ennetustöö peab olema süsteemne ja tuginema erinevate nii tervishoiuteenust osutavate instantside kui ka sotsiaalhoolekande- ja haridusvaldkonna vahelisele koostööle.
8.Peame vajalikuks suurendada lastetervise programmide osakaalu riiklikes ennetusprogrammides. Kõigis lasteasutustes tuleb teha tegevuskavad vigastuste riskide vähendamiseks ning viia läbi tervisepäevi tervisliku toitumise, mürgistuste ja nakkushaiguste ennetamise põhimõtete tutvustamises.
9. Peame oluliseks tõsta inimeste võimekust osutada vajadusel esmaabi. Esmaabi ja elustamise põhiteadmised peavad olema selgeks saanud juba põhikoolis.
10. Seame sisse Eesti tervisepreemia, mis on mõeldud tunnustusena tervislikke eluviise edendavatele isikutele ja ühendustele.

TERVISHOID

1.Meie tervishoiusüsteem on solidaaarne ning me ei kavatse selle ülesehituse põhimõtteid muuta. Küll aga soovime täiendavate maksuliste soodustuste kaudu motiveerida nii tööandjaid kui inimesi täiendavalt investeerima tervisesse. Ettevõtetele tuleb anda võimalus teha aastas maksuvabalt kuni 100 tuhande krooni (6391 eurot) ulatuses töötaja kohta kulusid töötaja vabatahtliku pensionikindlustuse sissemakseteks, töötaja koolitamiseks või tervishoiu ja tervisekindlustusega seotud kulude tasumiseks.
2.Lisaks üldisele haigekassa kindlustusmudelile peaksime mõistlikuks ka täiendavat kindlustusskeemi omaosaluste kompenseerimiseks hooldus-, taastus- ja hambaravi hüvitamiseks.
3.Me ei pea võimalikuks arstiabi kättesaadavuse vähenemist, vaid toetame vastavalt riigi maksulistele võimalustele täismahus haigekassa hinnakirja 100% -lise maksumuse taastamist. See peab toimuma paralleelselt nii ravijuhu maksumuse kui juhtude arvu järk-järgulise suurendamise teel.
4. On kahetsusväärne, et aastatel 2002-2007 on pahaloomuliste kasvajate esmasjuhtude arv aastas keskmiselt 3-3,5 % kasvanud. Riigi eriarstiabi ravijuhtude mahu suurendamisel peame olulisimaks südame-veresoonkonna ja pahaloomuliste kasvajate ravijuhtude igaaastase arvu kasvu.
5.Haiglate rahastamisel peab IRL oluliseks investeeringute rahastamiseks ühe eelistusvaldkonnana saastekvoodi müügi raha suunata just haiglate renoveerimiseks.
6.Toetame patsientide ja tervishoiuteenuse osutajate õigusi selgelt määratleva patsiendikaitse seaduse väljatöötamist.
7. Peame tähtsaks jätkata kiirabisüsteemi arendamist tagamaks heatasemeline vältimatu abi kõikjal Eestis.
8.Toetame tervishoius e-teenuste arendamist, pöörates enam tähelepanu süsteemide töökindlustele ja turvalisusele. Tervise infokonto andmetele ligipääsuga peaks süsteem andma ka esmased soovitused andmete tõlgendamiseks ja arsti poole pöördumiseks.
9.Peame otstarbekaks riigi strateegilise arengukava alusel tervishoiuteenuste ekspordi arendamist avaliku ja erasektori partnerluses. Selleks on oluline ühine turundustegevus, investeerimisriskide hajutamine ning riiklike soodustuste ja erainitsiatiivi ühendamine.

PEREARSTISÜSTEEM

1. Perearstisüsteemi ülesehituse põhimõtetega oleme rahul ning ei kavatse seda süsteemi ega selle rahastamise põhimõtteid hakata lõhkuma. Küll on vajalik täita aastaks 2015 ette nähtud esmatasandi tervishoiu arengukava eesmärk, et igale Eesti elanikule oleks tagatud esmatasandi tervishoiuteenused. Rahastamise osas pöörata tähelepanu perearstiabi kvaliteedile tuginedes Eesti Perearstide Seltsi poolt väljatöötatud kvaliteedi standarditele.
2.Esmatasandi tervishoiu jätkusuutlikkuse huvides on oluline haigekassa süsteemis vahendite suunamine perearstidele vajalike investeeringute toetamiseks.
3. Peame vajalikuks suunata EU struktuurfondide ressursse perearstikeskuste infrastruktuuride loomiseks ja renoveerimiseks lähtudes esmatasandi arengukavast ning koostöös perearste esindava organisatsiooniga (Eesti Perearstide Selts).
4.Vajalik on tagada reaalselt kõigi maapiirkondade perearstikohtade täituvus. Selleks tuleb üle vaadata tänane maapiirkondade perearstide rahastamissüsteem ning võimaldada ülikooli lõpetajate paindlikumat kasutamist.
5.Tuleb süstematiseerida kõik perearstide poolt väljastatavad tõendid lähtudes inimeste terviseandmete kogumise vajalikkusest (haiguste ennetamine erinevates eagruppides ja riskitegurites), mitte ebaselgelt määratletud kriteeriumitele tuginedes ning vähendada perearstide halduskoormust. Tuleb luua võimalused erinevate osapoolte koostööd lihtsustavate andmevahetussüsteemide kasutamiseks ja arendada terviseinfosüsteeme.
6.Toetame kvaliteedi lisatasu süsteemi rakendamist eesmärgiga perearstide tegevus haiguste ennetamisel ja krooniliste haigete jälgimisel muuta tõhusamaks.
7.Peame vajalikuks ühtsete põhimõtete alusel tagada üldarstiabi kättesaadavus õhtusel ajal ja puhkepäevadel tõmbekeskustes asuvates tervisekeskustes.
8.Peame põhimõttelise otsusena vajalikuks tasuta üldarstiabi laiendamist kogu elanikkonnale.
9.Et tõsta kvaliteeti tervise edendamise (mis hõlmab tervise riskitegurite hindamist, individuaalset tervisekasvatust ja meditsiinilist nõustamist) ning haiguste ennetamise (mis hõlmab tervise riskitegurite hindamist) osas on vajalik optimeerida esmatasandi tervishoiu ressursse. See eeldab terviseõe iseseisva tegutsemisvalmiduse suurendamist. Soovime esmatasandil luua inimestele lisavõimalusi profülaktiliste läbivaatuste teostamiseks.

RAVIMID

1. Seoses suure eakate retseptiravimite omaosalusega peame vajalikuks hakata riigieelarvest täiendavalt kompenseerima retseptiravimite omaosalust eakatele ja kroonilistele haigetele. Selleks seatakse sisse riigieelarvest rahastatav RAVIMIKAART, millega igal aastal vähemalt tuhande krooni väärtuses saab retseptiravimite eest tasuda.
2. Toetame ravimite müügi piirangute leevendamise kaudu konkurentsi soodustamist nõnda, et paraneks kättesaadavus ning langeks hind patsientidele.
3. Uute ravimite patsiendini jõudmise protsessi tuleb kiirendada.
4. Toetame läbipaistvat ja patsientide omaosalust kaitsvat soodusravimite nimekirja ja hinna kujunemise süsteemi, kus täidesaatev asutus oleks lahutatud sotsiaalministeeriumist.
5. Peame vajalikuks e-apteegi süsteemi kaudu internetis ravimite ostmise võimalust.

PUUETEGA INIMESED

1.Toetame puuetega inimeste sotsiaalhoolekande, taastusravi ja raviteenuste arendamist. Seadusega tuleb sätestada, et hooldajatoetuse puhul ei tohi ette näha piirangut, et toetuse saamise korral ei tohi hooldaja samal ajal töötada.
2.Toetame puuetega inimeste ühenduste tegevust.
3.Peame tähtsaks jätkusuutlikku puuetega inimeste spordi rahastamist ning spordiasutuste ligipääsetavuse tagamist puuetega inimestele.
4.Algatame puuetega inimeste tööhõive programmi, mis lähtuks järgnevatest põhimõtetest:
- viiakse läbi töötukassa tööturumeetmete revisjon, et need soodustaksid puudega inimese töösuhet ja oleksid paindlikud,
- kaardistakse puude liikide kaupa valdkonnad, kuidas laiemalt rakendada ja koolitada inimesi,
-luuakse regionaalsed töökeskused, mis tegutseksid koos ettevõtetega. Seal oleks integreeritud koolitus, praktika ning töö. Töökeskused arendataks välja kodanikeühendustest, võttes aluseks Ühe käega ümber Eestimaa rattatuuri kogemused.
5.Toetame puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimist ilma eranditeta
6.Peame oluliseks hoolduskoormusega perede paremat toetamist ning psühholoogilise ja finantsnõustamise pakkumist. Omavalitsused peavad koos perega leidma võimalusi, et inimesel oleks võimalus jääda pere juurde, mitte valima mehhaaniliselt hooldekodusse paigutamist.

PENSIONID

1.Me ei toeta pensionite vähendamist. Peame vajalikuks tagada läbi majanduskasvu kindel pensionitõus eakatele.
2.Toetame riikliku vanaduspensioni pensionikindlustuse aastakoefitsentide arvestuse muutmist selliselt, et vähemasti pooled Eesti töötegijatest saaksid pensionikindlustuse aastakoefitsendiks ühe.
3.Seame 2012. aastast sisse emapensioni. Seame sisse riigieelarvest makstava riikliku toetusena vähemalt kolme pensionistaazhi täisaastaga võrdse pensionilisa vanaduspensioni ikka jõudnud emadele. Nõnda peaks kahe lapse ema saama praegust keskmist vanaduspensioni arvestades pensionile minnes ühe kuu pensioni lisaks ehk kolmeteistkümnenda pensioni.
4.Toetame põhjendamatult kõrgete riigieelarvest makstavate eripensionite süsteemi ümberkorraldamist.
5.Dialoogis eakate ühendustega algatame arutelu lesepensioni sisseseadmise üle. Lesepension kompenseeriks üksikuks jäänud abielupaari liikme täiendavaid kulutusi toimetulekuks. Lesepensionit tasutaks riikliku pensionikindlustuse vahenditest ning selle maksumus oleks kindel protsendiosa lahkunud abielupaari liikme pensioni staazhiosast.
6.Peame vajalikuks kehtestada õigusvastaselt represseeritute represseerimise eest saadud pensionistaazhi aastate mahaarvamise nende igakuisest maksustatavast tulust.

HOOLDUSRAVI

1.Toetame suunda integreeritud hooldusele, kus osutatakse koos ja vastavalt vajadusele nii sotsiaal- kui tervishoiuteenuseid. Hoolduskeskustes osutatakse nii hoooldust, hooldusravi, koduõendust, koduhooldust ja päevahooldusteenust pakkudes.
2.Peame vajalikuks Eesti hooldusravivõrgu arengukava 2004-2015 täitmist.
3. Peame vajalikuks reguleerida hooldekodudes piiratud mahus tervishoiuteenuse osutamist.
4.Toetame hooldekodude kordategemisse riiklike investeeringuid ning peame otstarbekaks hooldusravi patsiendi omaosaluse kahandamiseks kolmepoolse rahastamise seadusega kehtestamist, kus osaleksid haigekassa, omavalitsus ja patsient.
5.2011 aastal esitame Riigikogule uue sotsiaalhoolekande seaduse, millega sätestatakse hoolekandeteenuste omavalitsustes pakutavad miinimumnõuded.
6.Toetame kodus osutatavate tervishoiuteenuste arvu suurendamist hooldusravis ning päevastatsionaarse õeteenuse arendamist.

TÖÖTURG

1. Peame vajalikuks rakendada sotsiaalmaksusoodustus tööandjatele, kes palkavad noori.
2.Peame vajalikuks töötukassa kaudu aktiivsete tööturumeetmete pakkumise arendamist, pakkudes 2011 aastal teenuseid vähemalt 50 000 juhul.
3.Vajalik on tagada noortele karjääriõppe -ja nõustamine üldharidus- , kutse- ja kõrghariduse tasemel.
4. Riigi toel jätkame kutseõppe programmi 16-29 aastastele põhiharidusega või põhihariduseta töötutele.
5. Arendame riikliku programmi erialase ettevalmistuseta pikaajaliselt üle 12 kuu tööd otsivate inimeste laiapõhjaliseks erialaseks ettevalmistamiseks.
6. Ida-Virumaa pikaajalise töötuse leevendamiseks pakume EAS-i kaudu individuaalseid suuremahuliste tööstusinvesteeringute toetamise pakette, mis aitaksid luua uusi töökohti regioonis
7 Töötukassa kaudu rahastatavates meetmetes näeme ette rohkem võimalusi pikaajalisteks koolitusprogrammideks.
8. Võimaldame haridusministeeriumi kaudu finantseeritavas täiendkoolituses osaleda ka registreeritud töötutel.
9. Toetame TULE ja KUTSE programmide jätkumist et haridustee kõrghariduses või kutsehariduses katkestanud saaksid pöörduda tagasi õppima.
10. Toetame Euroopa Sotsiaalfondi pilootprojekti ülemaalist rakendamist, et anda täiskasvanutele tööalast koolitust kutseõppeasutustes.
11. Peame vajalikuks töötukassale anda tööõnnetus- ja kutsehaiguse kindlustusfunktsioon.