Prindi Saada sõbrale

Regionaalpoliitika

Regionaalpoliitika - Kindel kodukoht kõikjal Eestis

IRL on seisukohal, et igaühel peab olema võimalus paremini elada, kui ta ise pingutab, sõltumata sünni- ja elukohast. Riigi ülesanne on võrdsustada regionaalseid võimalusi, edasine peab sõltuma inimese enda pingutustest.

Regionaalpoliitikat teevad kõik ministrid. See, et riik maksab peale ühistranspordile ja tagab õpetajatele palgad ja läbi selle koolivõrgu püsimise ja toimetulekutoetused nõrgematele, on samuti regionaalpoliitika. Riiklik teedeehitus on kõige otsesemas mõttes regionaalpoliitika. Nagu ka haiglavõrgu paigutus, EASi ettevõtlustoetused ja palju muud.

Igaüks, kes Eestis ringi liigub, näeb kui palju on viimaste aastatega kõikjal Eestis korda tehtud koole, lasteaedasid, kultuurikeskusi, sotsiaalmaju ehk kõike seda, mis on eluks vajalik ja mida riik saab teha. Tegemist on olnud suurima investeerimisprogrammiga riigi ühtlase arengu tagamiseks ja kohalike võimaluste loomiseks, mis on Eestis kunagi olnud. See on olnud reaalne regionaalpoliitika. Nüüd tuleb astuda järgmine samm. Järgmise nelja aasta võtmeküsimuseks on tugeva ja mitmekesise regionaalse majanduse ülesehitamine peale majanduskriisi ja uued tasuvad töökohad erasektoris.

Selleks astub IRL järgmisi samme:

Toetus ja tugi ettevõtetele

Suuname arengut turupõhist ja mitmekesist tööstus- ja ettevõtlussektorit arendades ning kvaliteetseid elu- ja puhkamistingimusi maal oluliselt parandades. Riiklikud toetused ja uued Euroopa Liidu vahendid tuleb lisaks põllumajandusele ja turismisektorile suunata senisest enam ettevõtluse infrastruktuuri ja tugistruktuuridesse nagu tööstusalad, ettevõtete arenguks vajalikud teed ja kommunikatsioonid ja kohalikke teadmisi ja oskusi arendavad kompetentsikeskused. Seda peab toetama kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide filiaalide kohalikke vajadusi arvestav erialade valik ning ettevõtluse vajadusi ja töölkäimist arvestav ühistranspordikorraldus.

Selleks:
Suuname uued Euroopa Liidu regionaalpoliitika vahendid erasektori töökohtade loomise toetamiseks regionaalsetes keskustes, mis tagavad töökohad nii keskuse kui tagamaa elanikele.
Anname ettevõtluseks vajalikud maad üle kohalikele omavalitsustele ja lihtsustame ja kiirendame riigimaa müüki ettevõtetele

Tugevad omavalitsused - tugev regionaalne ettevõtlus

Rahvusvaheline kogemus näitab, et tugeva regionaalse majanduse tekkeks on vajalikud tugevad regionaalsed keskused. Nende tekkeks tuleb lõpuks läbi viia haldusreform, mis tugevdab omavalitsusi ja tekitab omavalitsustele reaalse suutlikkuse tegeleda ettevõtluse arendamisega. Haldusreform peab vähendama vallabürokraatide arvu ja suurendama nende inimeste arvu, kes reaalselt inimesi aitavad ja neile teenuseid pakuvad ja ka nende arvu, kes tegelevad ettevõtluse küsimustega ja sellega kuidas luua uusi töökohti. Seadusega tuleb tagada, et omavalitsuse igapäevased teenused jäävad inimesele endiselt kodulähedaselt kättesaadavaks ka peale haldusreformi. Omavalitsuste tulubaas peab olema stabiilne ja seadustega tagatud.

Selleks
Viime läbi haldusreformi, millega tugevdame omavalitsusi, vähendame vallabürokraatiat ja muudame omavalitsused kohaliku ja regionaalse arengu reaalseteks suunajateks. Tagame seadusega, et teenused inimestele ei vähene vaid paranevad.
Nõuame omavalitsustele laekuva tulumaksuosa taastamist kriisieelsel tasemel (11,93%).

Parem elukvaliteet ja kindlustunne kõikjal Eestis - Ühendused ja e-teenused

Jätkame riiklikke programme iga majapidamise varustamiseks lairiba kaabelside ja internetiühendusega üle Eesti kuni Eesti piirini.
Bussiliiklus tuleb korraldada nii, et ta maksimaalselt arvestaks töölkäimist ja teenuste pakkumist. Inimene peaks üldjuhul saama oma vajalikud era- ja avaliku sektori teenused kätte ilma peatuspaigas ööbimata. Selleks korraldame bussiliikluse ümber lähtudes töölkäimise ja teenuste tarbimisega seotud vajadustest. Vajadusel suurendame dotatsioone bussiliiklusele.
Rakendame programmi kohalike teede tolmuvabaks muutmiseks - suurendame riigi- ja kohalike maanteede tolmutõrje vahendeid eesmärgiga muuta tolmuvabaks kõik suurema liiklusintensiivsusega riigimaanteed ja kohalikud teed.
Riiklikud ja kohalikud e-teenused kättesaadavaks - arendame omavalitsuste teenusportaali ja e-volikogu portaali.

Arenev pealinn ja linnaregioonid, arenevad uusasumid

Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja ainus linn, kes konkureerib linnapiirkonnana rahvusvahelises mõõtkavas. Samas vajab Tallinn reaalset konkurenti Eestis. Seetõttu tuleb arendada Tartut kui teist peamist suurlinna. Samas Tartus ei pea tegema neid asju, mida tehakse Tallinnas ja milles on tal raske võistelda. Kastma peab seda taime, ise tahab kasvada. Me näeme, et Tartu võiks Tallinna edestada kultuuri ja hariduse vallas. Tartu - Eesti hariduse ja kultuuripealinnaks. Tallinna kõige suuremat võimalust tegutseda maailmalinnana näeme koostöös Helsingiga. Soodustame igakülgselt kõigi kultuuri-, teadus-, ja ettevõtlusalast koostööd Helsingi ja Tallinna vahel.

Väga paljud inimesed elavad täna suurte linnadega külgnevates omavalitsustes ja linnaregioonides. Nad käivad tööl linnades ja kasutavad ka teenuseid, mida ei paku nende koduomavalitsused, kuid maksu maksavad koduomavalitsusele ja seetõttu ei ole linnad alati huvitatud neile teenuseid pakkuma. Nii on linnapiirkonnas elajad võrreldes linnakodanikega kehvemas seisus, sest linnad eelistavad oma maksumaksjaid.

Selleks:
Toetame Tartut konkurentsi pakkumisel Tallinnale Eesti teise peamise majandusliku, kultuurilise ja administratiivse keskusena.
Arendame Tallinna ja Helsingi ühistegevust.
Kehtestame seadusega põhimõtte, et linnaregioonide elanikel ja nende lastel peab olema linnades õigus saada peamisi teenuseid (lasteaiakohad, koolikohad, ühistransport jms) võrdselt linnakodanikega ja nende koduomavalitsused on kohustatud linnadele nende teenuste eest maksma kinni kõik kulud. Kodanikul peab olema õigus saada omavalitsuselt mõistlikku kompensatsiooni, kui talle näiteks lasteaiakohta ei pakuta.
Käsitleme regionaalpoliitiliselt erilistena linnaregioonide omavalitsusi. Kuna nende rahvaarv kasvab, siis vajavad nad eelkõige investeeringuid uutesse koolidesse, lasteaedadesse ja muudesse avalikesse objektidesse.

Tugevad ja arenevad maakonnad, väikelinnad ja tagamaad

Jätkame regionaalprogramme, mis toetavad uute töökohtade loomist väljaspool Tartut ja Tallinna - tööstusalade programm, kompetentsikeskuste programm jpt
Riigiasutuste töökohtade hajutamine üle Eesti - jälgime reeglit, et riigiasutuste ja nende tugiteenuste ümberkorraldamisel eelistatakse asukohana maakonnakeskusi ja väikelinnasid, mitte Tallinna.

Jätkusuutlikud äärealad, väikesaared, piirialad, Setomaa

Igas riigis on äärealasid ja eriolukorras piirkondi, mis vajavad riigipoolset erikohtlemist kas siis demograafilise olukorra või asukoha tõttu. Riik on seni pööranud tähelepanu eelkõige avalike teenuste kättesaadavusele. Nüüd tuleb tähelepanu alla võtta erasektori teenused, mis seni on arenenud eelkõige äriloogikast lähtuvalt. On arusaadav, et kui kliente ei ole piisavalt, et ettevõtmine ära tasuks, siis erasektor ilma riikliku toeta oma teenuseid ei paku. Samas on erasektori teenuste olemasolu tihti inimeste elupaiga valiku üheks argumendiks. Seega tuleb tagada ka mõistlik erasektori teenuste võrk üle riigi. Pood, pangateenus, postiteenus, internet, külakeskus ja kõrts on need teenused, mis vajavad esmast tähelepanu. Külakeskusse peab viima korralik tee, siis saab seal areneda ka turism ja ettevõtlus.

Rakendame riikliku programmi erasektori teenuste pakkumise toetamiseks külakeskustes.
Jätkame Setomaa ja Peipsiveere programme.
Hoiame saartega ühendust pidavate laevade piletite hinnad õiglasel ja mõistlikul tasemel suurendades selleks vajadusel dotatsioone.
Rakendame väikesaarte programmi ja tagame uued laevad väikesaartega ühenduse pidamiseks
Rakendame Ida-Viru programmi

Arenevad küla- ja linnaosakogukonnad

Tugev ja avatud kogukond on kohaliku arengu parmaks tagatiseks. Et arendada oma kodukanti ole selleks tingimata vaja omavalitsust vaid pigem koostööd kohalike elanike vahel ja oskust, tahet ja organiseerimisvõimet oma õiguste kaitsmiseks. Külade elanike ühiste huvide esindaja saab olla külavanem.

Toetame riiklike vahenditega sotsiaalset ja kultuurilist ühistegevust ning külaliikumist. Jätkame kohaliku omaalgatuse programmi. Toetame Kodanikühiskonna Sihtkapitali ja kohalike kogukondade arengut toetavaid algatusi.
Toetame külavanemate tegevust.