Prindi Saada sõbrale

Põllumajanduspoliitika

Seisame selle eest, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika jääks ühtseks ja ühiselt rahastatavaks, mis välistaks ülemäärase ja konkurentsi moonutava riigiabi. Oleme veendunud, et põllumajanduse edukuse üheks aluseks on ühistuline koostöö.

IRL:
- toetab põllumajandussektori konkurentsitingimuste ja põllumajandustoetuste võrdsustamist ning suuremat turule orienteeritust;
- seisab selle eest, et uus vähemsoodsamate põllumajanduspiirkondade määratlus rakenduks juba järgmise Euroopa Liidu finantsperioodi (2014 - 2020) algusest ja et selle tingimused laieneksid kogu Eesti territooriumile;
- loob ühistegevuse arendamiseks põllumajanduse ühistegevuse tugi- ja infokeskuse ning suurendab majanduslikku ühistegevust toetavate meetmete osakaalu uues maaelu arengukavas;
- jätkab talu kui traditsioonilise põllumajanduse üksuse probleemide lahendamist, sealhulgas ühtlustab talus töötavate abikaasade sotsiaalsed garantiid;
- tagab Euroopa Liidu põllumajandustoetuste kaasfinantseerimise (top-up) Eesti riigi eelarvest lubatud maksimaalses ulatuses;
- leiab, et Eesti põllumajanduse ekspordipotentsiaali väljaarendamiseks on vajalik efektiivse ja konkurentsivõimelise põllumajandustootmise toetamine;
- seab eesmärgiks nõuandeteenistuse süsteemi tugevdamise ja suurema rahastamise;
- jätkab hoiu-laenuühistute süsteemi toetamist Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu;
- suurendab asendustaluniku ja alustava noore toetuse meetmete rahastamist;
- kodumaise aianduse konkurentsivõime tõstmiseks suurendame aiandusettevõtete toetusvõimalusi ja laiendame abikõlbulikke tegevusi;
- lihtsustame põllumajandussaaduste tootmise, käitlemise ja turustamise nõudeid ning vähendame bürokraatiat.

Eesti toit

Meie eesmärk on, et Eesti põllumehed ja toiduainetetööstus suudaksid pakkuda maitsvat, tervislikku ja konkurentsivõimelise hinnaga Eesti toitu nii kodumaistele tarbijatele kui ka välismaale müügiks.

IRL:
- laiendab Eesti Toidu programmi propageerides sellega eesti toitu ja tervislikke toitumisharjumusi. Koolides ja teistes lasteasutustes tuleb pakkuda kodumaist ja tervislikku toitu, rämpstoit peab koolidest kaduma;
- arendab toidumärgistussüsteemi ja teavitab tarbijaid toiduseire programmide tulemustest. IRL toetab ettepanekut sätestada Euroopa Liidu tasandil kohustus hakata toiduainete pakenditel nähtavalt märgistama toiduaine põhitooraine päritolumaad;
- toidutööstuse konkurentsivõime tõstmiseks panustab enam toidutööstuse arengusse laiendades abisaajate ringi ja abikõlbulike tegevuste hulka. Eriline tähelepanu eksportivatele tööstustele;
- loob eraldi abimeetmed mahepõllumajandussaadusi töötlevatele tööstustele ja võimaldab toetust taotleda ka tulundusühistutel;
- edendab toiduainetetööstuses tootearendust, innovatsiooni ja teaduspõhisust;
- toetame Eesti toitlustusettevõtete konkurentsivõime suurendamist ja kokanduse arendamist.

Maaelu edendamine

Tõhustame Euroopa Liidu vahendite investeerimist Eesti maaelu arendamisse.

IRL:
- toetab maaettevõtluse elavdamiseks maamajanduse mitmekesistamist eraldi meetmetega;
- toetab LEADER meetme tegevuste kaudu kohalikke algatusi ning kohalike kultuuri- ja spordiobjektide arendamist;
- töötab välja uue meetme nõukogudeaegsete amortiseerunud tootmishoonete lammutamise ja nende ümbruse korrastamise toetamiseks;
- suurendab külaliikumise Kodukant rahastamist.

Metsandus

Seisame selle eest, et Eesti metsanduspoliitika arvestaks tasakaalustatult tööstusliku metsanduse, väikemetsaomanike, looduskaitse ja puhkemajanduse huvisid. Metsaraiete mahud peavad lähtuma metsade looduslikust taastumisvõimest ja Eesti puitu tuleb maksimaalselt väärinda kohapeal, mitte toorainena eksportida.

IRL:
- toetab kõigile FIEdena tegutsevatele metsaomanikele võimaluse andmist müüa 3 aasta jooksul tulumaksuvabalt kuni 135 000 krooni eest oma metsast saadud metsamaterjali;
- toetab puidu senisest efektiivsemat kasutamist, sealhulgas puidutööstuse ekspordivõime suurendamist;
- jätkab Eesti metsanduse toetamist ühise põllumajanduspoliitika eelarvest ka järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi jooksul.

Kalandus

Meie eesmärk on, et kaluritel oleks tööd aastaringselt. Et kalatööstus suudaks pakkuda kodumaistele tarbijatele kvaliteetset kalatoodangut ja seda üha enam ka eksportida. Oleme veendunud, et kalanduse eduka arengu üheks nurgakiviks on ühistuline koostöö.

IRL:
- jätkab kalanduspiirkondade strateegiate elluviimist ning tootjaorganisatsioonide tugevdamist, mis tähendab koostööd nii sisendite hankimisel, infrastruktuuri (sadamad) rajamisel ning turustamisel. Ühistegevuse kaudu saavad kalurid enam osaleda kala töötlemises kui ka turustamises;
- toetab rannakalanduse arendamist ja ka kalurite tegevuse mitmekesistamist nii turismi kui ka teistesse valdkondadesse;
- peab vajalikuks kalanduspoliitika (püügist-müügini) toomist Põllumajandusministeeriumi haldusalasse;
- jätkame kalakasvatuse investeeringute toetamist ning kavandame kalakasvatusettevõtetele MESi kaudu pikaajaliste laenude võimaldamist.