Perepoliitika

IRL PEREDE TOETUSEKS

MEIE EESMÄRK on turvaline pereelu, õnnelik lapsepõlv igale lapsele, Eesti riigi ja
rahva jätkumine ja tulevik. Me soovime kaasa aidata sellele, et Eestimaa peredesse
sünniks lapsi, ja et nendel lastel oleks võimalik elada pikk, terve ja rahuldustpakkuv
elu. Meie perepoliitika tugineb väärtustele, mitte huvidele.

Iga inimese inimväärikus on meile oluline. Iga inimene on meie jaoks väärtuslik.
Meie eesmärgiks on riik, mis usaldab inimesi ja nende valikuid, mitte ei püüa kõike
ise inimeste eest ära otsustada. Inimese ja perekonna väärtuslikkus on ainult siis
austatud ja esile toodud, kui inimest ja perekonda usaldatakse. Inimene peab saama
ise valikuid teha ja ise otsustada. Heaolu ei saa riik ette dikteerida, iga pere peab
saama ise otsustada, mis on just talle hea. Ainult nii saab ka tegelikult perede heaolu
paraneda ja ainult vabaduse väärtust hinnates saab riik heaolu kasvule kaasa aidata.
Inimese vabadus on tee õnnele. Selleks peab meil olema meie maailmavaate kohaselt
vastutustundlik riik ja vastutustundlik kodanik; ning vastutustundlikud kodanikud
peavad saama ise teha valikuid. Lastega pered on nii seotud laste kasvatamisega, et
neil on raskem ilma riigi toetra vaesusest välja rabeleda. Seetõttu peame oluliseks
aidata vaesemaid peresid, eriti selliseid peresid, kus lapsevanem on jäänud töötuks.
Pered on aluseks Eesti tulevikule, pered on Eesti ühiskonna vundament. Oma
perepoliitikaga me kinnitame, et usume Eesti tulevikku, eesti rahva tulevikku.

PIKEM JA TERVEM ELU, ROHKEM TÖÖAASTAID!

Lapseootus
1) Teadlikud otsused, terved noored! Toetame seksuaaltervise alast ning
vanemlust toetavat haridust põhikoolis ja gümnaasiumiastmes.
2) Lapserõõmu kõikidele soovijatele! Toetame peresid, kes soovivad kasutada
kunstlikku viljastamist.
3) Vähem aborte! Toetame raseduskriisi aegset nõustamist peredele, eesmärgiga
vähendada abortide arvu. Viime läbi pilootprojekti noorte hulgas, pakkudes
neile tasuta kondoome.
4) Emade õiguste kaitse peab olema tagatud! Osutame kaitset lapseootusel
emadele, kes kogevad tööandja poolset diskrimineerimist. Taastame
erasektoris töötavatele lapseootel emadele samad õigused, mida riik pakub
avalikus sektoris.
5) Lapse turvalisus ennekõike! Toetame alaealisi või riskirühmas emasid
täiendava nõustamisega, aitame leida perele ja sündivale lapsele võimalikult
turvalised lahendused.
Lapse sünd
6) Austame perede valikuid. Pered peavad saama ise otsustada, arvestades
ka lapse turvalisust, kus ja kuidas nad sünnitada soovivad. Toetame
meditsiinilise näidustuse puudumisel ämmaemanda poolt toetatud
kosussünnitust
7) Lapsed on võrdsed! Tagame igale lapsele riikliku sünnitoetuse summas 5000
krooni, sõltumata lapse vanemate peremudelist.
8) Noor ema vajab tuge! Säilitame õiguse neljakuulisele sünnituspuhkusele.
Soovi korral võib kuni kuu aega sünnituspuhkusest pere omal valikul
kasutada ka nii, et emale on toeks lapse isa või vanavanemad.
Aitame lapsed vaesuse nõiaringist välja!
Eestis elab enamik lapsi tänu oma vanemate jõupingutustele ja tänu ühiskonna
abile turvaliselt ja arendavas ning tervislikus keskkonnas. Ka väga paljudes
piiratud vahenditega kodudes innustakse lapsi õppima, ennast arendama ja
iseseisvalt toime tulema. Liiga palju lapsi elab suhtelises vaesuses. Me ei saa
lubada lapsepõlvi, kus on lapsed võrdsete võimaluste kasutamisest ilma jäetud,
kus vaesuse nõiaringist väljarabelemist takistab lisaks rahaliste vahendite
nappusele ka vanemlike eeskujude puudumine, perekondlik hoolimatus lapse
haridusvalikute ja kultuuriliste valikute osas, ebatervislik elukeskkond. IRL'i
eesmärgiks on tagada, et iga laps saaks kõige paremini ära kasutada talle
pakutavaid võimalusi, lapses endas peituvaid võimalusi. Meil on liiga vähe lapsi,
iga laps on suur väärtus kogu ühiskonna jaoks.
9) Toetame vanemaid, meie eesmärgiks on pakkuda süsteemselt vanemaharidust
ja terviklikke toetusmudeleid.
10) Suurperede eluasemetoetusega jätkame, pakkudes seda täiendavalt ka
kolmelapselistele peredele.
11) Anname suuremad õigused kohapeal otsustamiseks, kas ja millal oleks
konkreetset pere silmas pidades toetusrahad vajalik asendada teenustega lapse
huvides.
12) Alusharidusele ligipääsu silmas pidades kehtestame üleriigilised
kvaliteedinõuded lasteaedadele, eriti oluline et vaesema pere laps saaks
alusharidust, et laps ei jääks kõrvale vanema võimetusest tasuda kohatasu ja
toiduraha ning muid kaasuvaid teenuseid.
13) Igale lapsele peab kohalik omavalitsus saama tagada pere soovi korral
pikapäevarühma ja vähemalt ühe huviringi.
14) Koordineerime sotsiaaltöötajate ja koolide ning lasteaedade senisest paremat
koostööd, see nõuab lapse abistamise protsesside ülevaatamist ja osapoolte
kohustuste vajadusel täpsemat sõnastamist.
15) Tutvustame laiemalt võimalusi suhelda sotsiaaltöötajaga juba lapseootuse
ajal, väärtustame varajast kontakti ja vajadusel tugivõrgustiku loomist juba
enne lapse sündi, pöörates sealjuures erilist tähelepanu riskirühmadele.
16) Sotsiaalselt vähemsuutlikel peredel on raskusi bürokraatias orienteerumisega
ning sageli jäävad mitmed abimeetmed kättesaamatuks teadmatusest või
oskamatusest. Muudame lasteaiad ja koolid lastevanematele abikeskusteks -
et seal osataks sotsiaalsüsteemi abimeetmeid vanematele aktiivselt pakkuda.
17) Me ei langeta lapsevanematele makstavaid toetusi.
18) Me ei alanda haige lapse hooldajale makstavat hooldushüvitist.
19) Sotsiaaltöötajate kompetentsuse parandamine. Tähelepanu tuleb pöörata ka
sellele, et olulised on ka hinge- ja südameharidus.
20) Ühelgi haridusetapil ei tohi haridus jääda kättesaamatuks majanduslikel
põhjustel.
21) Peame oluliseks koostada laste- ja perede arengukava, milles on eraldi
pööratud tähelepanu ka vaesuse vastu võitlemise meetmetele.
22) Lastega peredele toimetulekutoetus kohe sissetuleku katkemisel - praegune
umbes kolmekuuline ooteperiood ei ole laste suhtes õiglane.
23) Tööta jäänud lapsevanem kergemini ja kiiremalt tööle tagasi! Neile töötutele,
kellel on alaealisi ülalpeetavaid, pakume samasuguseid soodusmeetmeid nagu
noortele töötutele.
Koolieelik
24) Igale lapsele lapse arengut toetav ja tervist edendav lasteaiakoht kodu
lähedal! Toetame kohalikke omavalitsusi investeeringutes lasteaedadesse ja
lastesõimedesse regionaalarengu fondidest.
25) Sama pere lapsed samasse lasteaeda. Lasteaedadesse rohkem pedagooge,
sotsiaaltöötaja, tugiteenuseid.
26) Laste tervis on ülioluline! Suurem riiklik kontroll sünnitusmajade ja
perearstide koostöö ning perearstide tegevuse üle, eesmärgiga tagada et
iga sündinud laps saaks nõuetekohase tervisejälgimise enne kooli. Praegu
probleemne perearstidega, kes ei kasuta vastavat elektroonilist keskkonda.
27) Arsti juurde ikka asja pärast! Tühistame nõude, et iga puudumise pärast
lasteaiast tuleb esitada tõend terviseasutusest.
28) Lastehoiu reeglid inimlikumaks ja vähem bürokraatlikumaks. Toetame
alternatiivseid lastehoiuvõimalusi, näiteks lastehoiuühisusi.
Üksikvanemaga pere
21. sajandi teisel kümnendil tõdeme: pered pole enam sellised, nagu need olid 19.
sajandil. Samal ajal on perekond inimeste jaoks endiselt sobivaim ja soovituim
elamise viis, ainult et pered on väga erinevad. IRL seisab selle eest, et ükski ka
vähemtraditsioonilisem peremudel ei halvendaks seal kasvava lapse olukorda.
29) Riiklik lapsele elatise tagamise fond peredele, kelle lahutatud või perega
mitte koos elav vanem ei maksa ise neid alimente, hiljem nõutakse see
kohuslaselt sisse.
30) Vaatame üle senised protsessid, et peredele oleks lihtsam ka pärast lahutust
jätkata toetava vanemlusega.
Lapsevanem on ka inimene!
Usaldame inimest, mitte ei pea riiki perekesksetes küsimustes lapsevanemast
targemaks ja kõiketeadvamaks.
31) Võrdväärselt võimalusi! Muudame vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks,
kuna praegune süsteem hoiab naised liiga jäigalt tööturult eemal ning ei lase
peredel endil otsustada. Sealjuures me ei vähenda kindlasti vanemahüvitise
summasid ja vanemahüvitise perioodi kestvust. Meie jaoks on väärtus, et
pered saaksid ise ja paindlikult oma elukorraldust sättida.
32) Usaldame perekondi! Laste kasvatamisega seonduvat stressi ja keerukust
saab vähendada, kui peredel on rohkem valikuvõimalusi nii kooli kui lasteaia
osas. Toetame peresid nende valikutes, juhul kui pered otsustavad kasutada
alternatiivseid lastehoiu või koolimudeli võimalusi.
33) Aitab lapsevanemate trahvimisest!
Perevägivald ja naistevastane vägivald
34) Ohvritele igakülgne info ja nõustamine.
35) Tugi naiste kriisikodudele.
36) Politseinike teadlikkuse tõstmine ja oskuste parandamine, seda eriti
naistevastase vägivalla juhtumite puhul õigesti ja tähelepanelikult
käitumiseks.
37) Parkide, tunnelite ja kõnniteede planeerimisel, rajamisel ja hooldamisel
pidada silmas naiste turvalisust.
38) Ohvreid tuleb kohelda professionaalselt ja suure empaatiavõimega igal pool:
politseis, kohtus, koolis (vägivaldsest perest pärit last), sotsiaaltöötajate poolt.
Selleks seame reegliks, et vastavad inimesed saavad asjakohase koolituse ja
pidevalt.
Koolilaps
Põhjalikum ja mitmeid sotsiaalvaldkonna punkte käsitlev ülevaade on IRL
haridusprogrammis. Meie juhtmõtteks on, et ka suured lapsed vajavad ühiskonna
tuge ja tähelepanu.
39) Nädalas vähemalt 2 tundi huviharidust või trenni - igale lapsele tagatud
selleks riigi ja kohaliku omavalitsuse poolne tugi.
40) Tervislik toitumine on väga oluline! Jätkame tasuta koolilõunatega põhikoolis
ja jätkame tööd, et need oleksid tervislikud, kohalikust toorainest. Toit
tehakse koolis, mitte ei veeta kohale. Väärtustame värsket, kohapeal
valmistatud toitu kohalikust toorainest.
41) Me ei toeta kooliarstide kärpimist erivajadustega laste koolidest!
42) Laste tervise terviklikuma jälgimise huvides soodustame kooliõdede ja nii
kooli kui ka kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate koostööd.
43) Töökasvatus. Võimaldame noortel teha jõukohast tööd suvisel koolivaheajal
ja lõpetame praegused EL kõige rangemad piirangud, kuna noort inimsest
pole vaja siiski vägisi töölt eemal hoida.
44) Väärtuskasvatus läbivalt kogu noore inimese haridusteel.
45) Toetame õpilaskodude loomist gümnaasiumide juures, vajadusel ka
põhikoolide juures.
Vanavanemad
46) Meie eesmärgiks on emapensioni sisseviimine selliselt, et lapsi kasvatanud
vanem saaks täiendavat pensionilisa.
47) Võimalus osaleda vanemahüvitise ja hooldushüvitise kaudu lapselaste
kasvatamisel ka samaväärselt tasustatud korras.
48) Lapsehoiutoetuse ja puudega lapse hoiutoetuse laiendamine vanavanematele.
49) Põlvkondade sidustamine, eakate inimeste teadmistepagasi ja oskuste
väärtustamine, puuduva vanaema-vanaisa rolli asendamine. Vanaemad-
vanaisad kooli juurde huvitegevuse juhtideks väikese koormusega ja
osaajaga, täiendamaks seal põhitegevust.
50) Eakate rakendamine koolis "abiõpetaja abina" raskustes laste aitamiseks.
Terved lapsed, terved vanemad, hea tervisega vanavanemad
51) Spordibaasid ja sportimisvõimalused üle Eesti - selle toetamiseks tuleb
teha lausa eraldi programm. Lisaks koostame planeeringunõuded, et lisaks
looduskeskkonna heale säilimisele peavad planeeringud ja uusehitus aitama
kaasa ka inimese ja inimtervise heale säilimisele; et lisaks parkimiskohtade
arvule tuleb tagada ka sportimisvõimalused.
52) Võtame lõpuks vastu riikliku alkoholipoliitika. Ühiskond vajab kõigile
vanusegruppidele suunatud teavitustööd alkoholi tarbimise ohtudest, mõjust
tervisele, perekonnale ja ühiskonnale tervikuna. Inimestel, eriti noortel, peab
olema võimalik saada meditsiinilist ja psühholoogilist nõustamist ning ravi.
Olulised on sisukad võimalused eneseteostuseks ja vaba aja veetmiseks sh
sportimiseks.
Eesmärgiks peab olema elukeskkond, mis ei propageeri alkoholi tarbimist.
Kehtestada riiklikud alkoholireklaami piirangud. Keelata kogu alkoholi välireklaam
Keelata alkoholi reklaam teles ja raadios kuni kella 22-ni. Määratleda, mis
on lubatud alkoholireklaamis. Eesmärk - lõpp imagoreklaamile! Rakendada
antireklaami. Keelata avalikud degusteerimised (va spetsiaalsed üritused). Keelata
boonuskampaaniad ja tarbimismängud. Eraldi arutleda sponsorluse teema üle.
Lisaks riiklikult kehtestatud alkoholi müügi kellaajapiirangule määratleda alkoholi
asukohaks kaupluses nn lõpppunkt, keelata paigutada muu kauba vahele. Aktsiis
ei tohi üldist hinnataset arvestades devalveeruda. Alkoholiaktsiisi määramisel peab
jälgima ka naaberriikide taset. Tõsta alkopoppide, kangestatud õlle, kangestatud
veini jmt aktsiisi. Kaaluda võimalust sätestada, et nime „õlu" võib kasutada vaid
naturaalse õlle puhul ning nime „siider" vaid naturaalse siidri puhul. Järelevalve
peab olema tõhus ja nähtav ning suhtumist kujundav. Noortele müügikeelu täitmise
järelevalve osas on vajalik seadusandlus üle vaadata.
Valimistel esindatus igale lapsele!
53) Ühiskond vananeb ning lastega perede arv kahaneb. Algatame ühiskonnas
debati selle üle, kas ja kuidas oleks ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks
mõistlik arvestada valimistel alaealiste osakaalu ning arvestame ka
võimalusega langetada valimisea künnis 16. Eluaastani.