Hariduspoliitika

Eesti püsimise võti on haritud rahva käes

Haridus ja teadus

Isamaa ja Res Publica Liit näeb Eesti tuleviku võtit heas ja kättesaadavas hariduses. Haridus on oluline hüve nii igale inimesele, kui ka ühiskonnale tervikuna. Haritud rahvas suudab hoida kestvalt alal ka eesti keelt ja kultuuri. Seetõttu on Eesti huvides, et ükski võimekas noor ei jääks korralikust haridusest ilma üksnes majanduslikel põhjustel.

Eesti on suutnud ka kriisiaastatel panustada eelistatult haridusse ja teadusesse. On tõusnud nii mõlema valdkonna eelarvemaht, kui nende rahastamise osakaal SKT-ga võrreldes (haridusvaldkonnas 4,8-lt 6,6%; teaduses 0,98-lt 1,42%-ni). Muuhulgas on tehtud suuri investeeringuid taristusse, suudetud tõsta õpetajate palku ning tõsta õppemaksuta õppijate osakaalu eagrupist.

Isamaa ja Res Publica Liidu jaoks on haridusvaldkond eelseisvatel aastatel peamiseks prioriteediks. Et pakkuda rahvale alati parimat, jätkame uuendusi nii hariduskorralduses kui õppesisus. Seisame selle eest, et hariduse ja teaduse osakaal riigieelarves tõuseks pidevalt.

Läbimõeldud haridusotsused

Eestile sobivate haridusotsuste langetamiseks viime eelnevalt läbi vastavad uuringud ning kasutame samuti rahvusvahelistest võrdlusuuringutest saadud andmeid.

Jätkame haridusseadusandluse ümberkujundamist nii, et haridusseadustik ei jaguneks omandivormi või koolitüübi järgi, vaid haridustasemete alusel – alus-, põhi-, kesk- ja kõrghariduse korralduse seaduseks. Hõlmata tuleb ka see osa haridusest, mis omandatakse väljaspool konkreetseid õppeasutusi.

LASTEAED

IRL-i eesmark on, et alushariduse omandaks koolieelsetes lasteasutustes ja koolide ettevalmistusklassides vähemalt 95% lastest.

1. Vähendame lasteaiajärjekordi. Selleks anname lasteaiale võimaluse rühmi paindlikult komplekteerida, lubades paigutada rühma eri vanuses lapsi.

2. Lisaks rühmaõpetajatele, peab laste arengu toetamiseks olema piisavalt abiõpetajaid ja tugispetsialiste. Õppe ja kasvatusalal on oluline loomingulisusel ja väärtustel põhinev tegevus.

PÕHIKOOL JA GÜMNAASIUM

Õppe sisu

1. Arendame õppekava edasi vähendades õpilaste õppekoormust põhikoolis, andes neile selle kõrval rohkem võimalusi loominguliseks tegevuseks ning pakkudes gümnaasiumiõpilastele senisest oluliselt rohkem valikuid. Peame väärtuskasvatust koolielu lahutamatuks osaks.

2. Koolides tuleb kindlustada õpilastele parimad tingimused arenemiseks. Peame ülioluliseks õppekeskkonna parandamist loodusainetes, matemaatikas, tehnoloogia- ja teadusõppes. Varustame koolid vajaliku õppevaraga.

3. Õppetöö mitmekesistamiseks ja haridusele parema ligipääsu tagamiseks, võtame kasutusele seda lihtsustavaid uusi tehnoloogiaid. See võimaldab saavutada paremat õppetaset ka keskustest kaugemal asuvates koolides.

4. Viime miinimumini varase koolist väljalangevuse, ajutised kõrvalejääjad toome kooli tagasi.

5. Kujundame koolides meeldiva ja turvalise õhkkonna.

6. Soosime vabahariduslikku tegevust ja alternatiivpedagoogikate kasutamist, kui see annab osale õpilastest võimaluse õppida just neile sobivas keskkonnas. Toetame ka erakoole, kattes sarnaselt teiste koolidega ka nende õppe- ja tegevuskulusid.

Õpetajad

IRL-i eesmark on, et õpetajaamet oleks ihaldusväärne meie parimatele koolilõpetajatele.

1. Tõstame noorempedagoogide palga 2014.aastaks vabariigi keskmise palga tasemele.

2. Õpetajate töökoormuse vähendamiseks loome koolidele võimaluse võtta tööle abiõpetajaid..

3. Jätkame IRLi algatatud 200 000 kroonise õpetaja lähtetoetuse maksmist noortele alustavatele õpetajatele, mis on koolidesse toonud juba 150 uut õpetajat.

4. Õpetajate paremaks koolitamiseks loome riiklikult toetatud nn. harjutuskoolide võrgu.

Koolivõrk

1. Tagame õpilastele ka edaspidi võrdse juurdepääsu kvaliteetsele kooliharidusele.

2. Tagame kõigile alg- ja põhikoolide maakoolide õpilastele mõistliku koolitee pikkuse lähimasse kooli (edasi-tagasi 1 tund, arvestades nii jalgsiteed kui ka ühistransporti.) Selleks toetame omavalitsusi õpilaste transpordi korraldamisel.

3. Toetame maakonnagümnaasiumide väljaarendamist kõigis maakonnakeskustes nn. puhta gümnaasiumina, vajadusel riigigümnaasiumina.

4. Tekitame koolidel kohustuse ja huvi vajadusel õpilaskodu, pikapäevakooli käigushoidmiseks, rahastades neid täiendavalt Euroopa struktuurifondide 2014.aastal algava rahastamisperioodi vahenditest.

Eesti keele õpe kõigile

1. Kindlustame tasemel eesti keele õppe muukeelsetes lasteaedades, põhikoolides ja kutsekoolides. Selleks laiendame keelekümblusprogrammi kasutamist.

2. Viime lõpule vene gümnaasiumide ülemineku eesti õppekeelele. Aitame omavalitsustel moodustada tugevaid vene õpilaskonnaga, kuid hea eestikeelse õppega nn. vene lütseume.

3. Maksame Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele 30% lisatasu.

4. Pakume tasuta eesti keele õppimise võimalusi kõigile soovijatele.

5. Laiendame eesti keele õppimise võimalusi teiste riikide haridusasutustes.

Noorte sport

1. Tõstame treenerid kooliõpetajatega võrdsesse staatusesse, kindlustades neile sarnased sotsiaalsed garantiid. Selleks peame õigeks korraliku spordikoolide võrgu loomist (taastamist).

Kutseõpe

Tõstame kutseõppe populaarsust. Selleks ehitame kaasaegsel tasemel välja kõigi kutsekoolide õppekompleksid ja ühiselamud ning võimaldame kutsekooli õpilastel omandada soovi korral üldaineid gümnaasiumi omadega sarnases mahus. Loome kutsekoolides võimaluse täiendavaks õpilaste vastuvõtuks, rahastades neid õpilaste lisandumisel ka täiendavalt. Süvendame kutsekoolide ja üldhariduskoolide koostööd. Kutsekoolidest peavad saama kohalikud kompetentsikeskused, millel on laiem roll kogu piirkonna arendamisel. Kutsekoolilõpetajal peab olema piisava tase, et omandada kooli lõpuks tööandjaid rahuldav kutsekvalifikatsioon.

Elukestev õpe

Luues täiendavaid võimalusi suurendame elukestvas õppes osalevate täiskasvanute osakaalu ühiskonnas 20% tasemele (praegu ca 12%).

Kaotame erisoodustusmaksu, mida tööandja peab täna maksma oma töötajate tasemeõppe toetamise puhul.

Kõrgharidus

Tasuta kõrgharidus. Kõrgharidus peab pere rahalistest võimalustest sõltumata olema kättesaadav kõigile võimekatele noortele. Selleks tagame ülikoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides õppemaksuta õppekohad ülikooli sisseastumiskatsed läbinud üliõpilastele ühe erialadiplomi omandamiseks nominaalaja jooksul riigi ja ülikooli kokkuleppel pakutavatel õppekohtadel.

Käivitame vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi, suurendades samal ajal ka õppeedukust arvestavate riiklike stipendiumide maksmist.

Maailmatasemel kvaliteeti tagav rahastamine. Suurendame üliõpilaskoha baasmaksumust vähemalt 10% võrra aastas. Suurendame doktoriõppe sotsiaalseid garantiisid ja amortisatsiooni arvestava rahastamiskomponenti. Kõrghariduse struktuuriuuenduseks kasutame muuhulgas ka 2014.aastal algava Euroopa struktuurifondide uue rahastamisperioodi vahendeid.

Tartu Ülikool saab rahvusülikoolile omaselt täiendavad õigused ja kohustused ning sellele vastava rahastuse.

Loome noortele teadlastele perspektiivi.Doktorandid hakkavad nooremteaduritena saama palka. Seame eesmärgiks 300 doktoritöö kaitsmist aastas.

Säilitame riiklikud toetused humanitaarteaduslikele väikestele erialadele ülikoolides. Arvestame humanitaarteaduste, s.h. ka rahvusteaduste erilaadsusega.

Viime teadus- ja arendustegevuse rahastamise taseme 3%-ni SKT-ga võrreldes.

Muudame teaduse rahastamise süsteemi selgemaks säilitame teadusasutuste baasfinantseerimise ja loome projektitoetuste jagamiseks kahe asutuse asemel Eesti Teadusagentuuri.

Jätkame teaduse populariseerimist ja ehitame valmis AHHAA-keskuse ja Eesti Rahva Muuseumi

Jätkame suuremahulist teaduse ja kõrghariduse taristu välja arendamist. Kindlustame sellesse kuuluvate hoonete edaspidise haldamise.

Eesti tutvustamine

Tutvustame senisest aktiivsemalt Eesti ajalugu ja kultuuripärandit nii Eestis endas kui kogu maailmas.

Osalusdemokraatia noortele

Toetame noorte osalust ühiskonna asjade otsustamisel ja osaluskogusid KOV tasandil.

IKT

IKT- sektori tugevdamiseks Eesti jaoks olulise valdkonnana kontsentreerime sinna suunatud rahalised vahendid ja suurendame seeläbi ka vastava kõrgkooliõppe rahastamist. Loome rahvusvahelise IT Akadeemia.