Karoli Hindriks: Hea, et oleme Euroopas ja hea, et saame olla otsustajad

09.05.2010

Maksimaalne mitmekesisus minimaalses ruumis – nii kirjeldab Tšehhi kirjanik Milan Kundera oma Euroopa ideaali. Tabavalt öeldud, kuna tõepoolest on sellel maailma ühel väikseimal kontinendil seltskond väga kirju. 

Erinevad rahvad, erinevad keeled, erinev ajalugu – erinev arvamus sellest, kuidas asjad peaksid olema. Seda selgem ja hinnatum on ka kunagise Prantsuse välisministri Robert Schumani panus Euroopa ühendamisse kuuskümmend aastat tagasi, mil sündis Euroopa Liit – ajendiks eelkõige püüdlus säilitada rahu. Ja eks rahumeelsed ja heades suhetes naabrid võtavad ette ka muidki tegevusi – alates ühistest kultuurisündmustest, heade kaupade vahetamisest kuni raskel ajal toetamiseni.

Sel ajal kui Schuman oma Euroopa plaani esitas mind veel maailmas polnud. Minu isa oli veidi üle aasta vanune - juuksuri poeg, Nõukogude Liidu kodanik. Inimesed kasvasid, elasid ja hingasid, kuid suletud maailmas ning Euroopa kaardil selline riik nagu Eesti puudus. Isa armastas aeg-ajalt rääkida, kuidas tema vanemad salaja koduseinte vahel meenutasid Eesti aega. Päris täpselt ei saanudki mulle kunagi selgeks, kas selle aja inimene, julges ka uskuda, et Eestil tuleb ka teine tulemine. Aga tuli. Eesti on kaardil olemas ning iga koolijüts, kes õpib pähe Euroopa Liidu liikmesriikide nimesid, peab endale mällu talletama ka meie riigi nime.

Möödunud suvel sõitsin sõpradega Itaaliasse. Kaks päeva autosõitu Tallinn-Firenze suunal ja mitte kordagi ei pidanud sellel teekonnal dokumenti esitama. Ka minu ettevõtmiste suurimad partnerid asuvad erinevates Euroopa riikides ja piiriülene koostöö on igapäevane tegevus. Selline on Euroopa meie jaoks täna – avatud ja võimalusterohke. Ja isegi, kui aeg on raskem, siis mängumaa, kus oma oskusi proovile panna, on meil laiem.

Kuid igal mündil on kaks külge ja olla osa Euroopast toob kaasa ka vastutuse - nii Euroopa kui ka Eesti ees. Milan Kundera juurde tagasi tulles, siis Euroopa väikeste kohta on ta öelnud: “Väikerahvaste jaoks pole eksisteerimine mitte iseenesestmõistetav, kaheldamatu tõsiasi, vaid alatine küsimus, kihlvedu, risk.” Oli ju tema rahvas see, kelle ohverdamist Hitlerile 1938. aastal põhjendas Ühendkuningriikide peaminister Chamberlain sõnadega: “Kauge maa, millest teame vähe.” Euroopa on sellest ajast palju muutunud. Paljude eurooplaste jaoks on aga Eesti skahjuks siiani kauge maa, millest teatakse vähe. Jah, üks osa tööst selle muutmiseks käib riigijuhtide tasandil. Tegelikult usun, et olulisim on see, kui igaüks meist tajub end Eesti saadikuna. Inimesed on ju ühe rahva parim kaubamärk!

Veidi rohkem kui kuu tagasi osalesin ühel paneelarutelul Brüsselis. Publiku seas istunud Eesti esindajad naljatasid pärast, et “Eestist jäi nüüd küll sinu jutu põhjal ühe eriti ettevõtliku ja noorusliku riigi mulje”. Head inimesed, see peabki olema meie eesmärk – tutvustada meie riigi parimaid külgi. Näidata teistele riikidele ja rahvastele, et meie rahval ja riigil on Euroopa mitmekesisusele nii mõndagi juurde anda. Noore riigina oleme teinud palju protsesse lihtsamaks kui Vanas Euroopas – ettevõtte asutamine, interneti kättesaadavus, e-valimised. Uuenduste loetelu võib jätkuda veel pikalt. Meie jaoks on need kõik igapäevased võimalused. Vana Euroopa riikidel on meilt nii mõndagi õppida.

Meie vanemate eesmärk oli tuua Eesti Euroopa kaardile tagasi - ning ühenduse ametlikuks liikmeks. Meie eesmärk saab olla Eesti toomine iga eurooplase teadvusesse ja seda loomulikult positiivsete seostega.

Pikaajaliste ja raskete sihtide seadmise kohta on üks hea ütlus “Roomat ei ehitatud ühe päevaga”. See on pikaajaline töö, millesse saame iga päev anda oma väikese panuse erinevatel elualadel. Hea näide ettevõtjast, kes aitab kaasa oma riigi ja kultuuri teadvustamisele üle kogu maailma, on ju meie naaberriigi Rootsi ettevõtte IKEA omanik Ingvar Kamprad. Kes on kolmekümne üheksas riigis igasse IKEA keskusesse teinud väikese Rootsi poe, kus saab kaasa osta erinevaid toiduaineid ja suveniire tema kodumaalt. Seega võib kõikides nendes riikides asuvates IKEA keskustes osta nii Rootsi heeringat kui ka leedripuu siirupit ja saada väikese kokkupuute selle kauge Põhjamaa riigiga. Igaüks meist poodi küll teha ei saa, kuid igas vestluses Eesti saadikud olla saame me kõik. Me kõik saame otsustada, kuidas me elame eurooplastena; me kõik saame otsustada, kuidas nähakse Eestit.

Allikas: Delfi