Lipstoki heietuse kommentaariks

26.03.2009

Peale pikka päeva istusin maha ja käisin üle veelkord uudised ning sealhulgas ühe artikli "Postimehes", mis esimese lugemise korral  kuidagi arusaamatuks jäänud oli. Nagu hiljem selgus, siis arusaamatuks jäi ka teise lugemise järel. Paljutõotava positiivsust süstiva  alguse järel "pole põhjust olla liialt kartlik " toob Eesti Panga president lugejani üle 10 000 tähemärgi pisut elukauget, vabandust, aga kohati ka seosetut teksti ning tänase päeva probleemide suhtes paraku vaid üldistavat teoreetilist käsitlust. Hea panga president –  inimesed vajavad täna eelkõige praktilisema iseloomuga lahendusi ja seda kohe praegu.

Püüdsin ette kujutada, mis mõttega tõstis pilgu sellelt kirjutiselt mõni teine ettevõtja, kes parasjagu tegeleb ühelt poolt võlglastelt rahade kättesaamise, teiselt poolt oma võlgade tasumise ja kolmandalt poolt oma töötajatele töökohtade säilitamisega või hoopis töötuks jäänud pereema? Päris täpselt ei saanud ka aru, et kus kohas selles artiklis koorus välja avalause "pole põhjust olla liialt kartlik ." On hea meel näha, et meie panga presidendi sõnavara on lai, kuid veelgi olulisem kui keeleoskus on anda edasi arusaadavaid mõtteid. Mind viis artikli lugemine Google otsingumootorisse, et leida meie panga presidendi resümee. Nagu tekstist mõneti ka peegeldus, siis ei leidnud sealt päevagi töökogemust erasektoris http://tinyurl.com/c49heu (vabandage, kui eksin!). Äkki  oleks praegu paras aeg teha töövarjupäev ning külastada mõningaid ettevõtteid, kes täna higi ja vaevaga meie majandust elus hoiavad, et  aru saada, millest siin ikkagi suurte sõnadega räägitakse?

Pigem usun veendumusse, et lihtsuses peitub võlu ning seega katsuks jääda selgete arutelude juurde, mis vastavad küsimusele: mida saame teha täna, et meie inimestel oleks töö ja ettevõtjatel võimekus töökohti luua. Ehk võiks üheks väikeseks sammuks olla ka Taanile ja Sloveeniale sarnaselt ettevõtte asutamise kulude nulli viimine - on ju Euroopa Komisjon uurinud ja tunnistanud positiivset seost ettevõtte loomise lihtsustamise ning ettevõtlusaktiivsuse vahel.

Loen Eesti Panga presidendi arvamusavaldusest: "Tööturul on lühemas perspektiivis asjakohane paindlike trendide kasutamine". Tõesti on!

Ja veel: "Arusaadavalt toetavad seda hästi toimiv töötuskindlustus ning ümberõpe.“ Kahjuks absoluutselt asjakohatu väide tänases kontekstis. 50000 töötu hulgast saavad täna ümberõpet 2000-3000 inimest ning tööhüvitist makstakse keskmiselt 6 kuud. Seejuures ei tasu unustada, sügisel töötuks jäänud peab alates aprillist toime tulema tuhandekroonise toimetulekutoetusega.  Kuid kriis kestab meil tunnustatud teoreetikute hinnangul vähemalt veel aasta.

Edaspidi tuleb üldistamise kõrval ka Töötukassa ja Tööturuameti kodulehel pakutud andmetesse süveneda. Töötukassa reservid pole teatavasti lõputud ning ettepaneku peale töötuskindlustusmakseid tõsta pole seni reageeritud.

Loodan, et riik ja omavalitsused toimetavad vaikselt ettevõtjate ja töötute abistamiseks ehk juba lahenduste kallal. Usun küll, sest meil on praktilist oskust ja tarkust leida lahendusi – seda on näidanud meie ajalugu ja seega küll näitab ka tulevik.