Koerakarvasokid ja soolatud kurk

15.05.2009

Täna käisime Marko Mihkelsoniga Türil lillelaadal. Pean tunnistama, et see oli minu esimene kevadpealinna suurürituse külastus ja olin pisut skeptiline. Seda suurem oli aga minu üllatus, nähes kui palju tublisid väikeettevõtjaid meil ikkagi on erinevates Eesti piirkondades!

Mina lahkusin sealt peale kolme tundi ringi vaatamist järgmiste leidudega - melissi ja valgemudaga kitsepiima seep, kolm kodust värskelt soolatud kurki (imehead!), kitsepiima juust, põdravorst, maasikad ja köis. Viimane võib tekitada küll kahetimõistmist, kuid jah, Marko esitas ühel hetkel pool naljaga küsimuse, et näe, ega sul köit pole vaja ning mulle meenus siis, et minu võrkkiige köis läks katki, seega saigi asi lahendatud. Maha jäi aga päris mitmeid geniaalseid leide - näiteks koerakarvadest sokid, tinast jalgrattakujulised (ja mõõdus) lillepotid (väga stiilsed), kasepuust ökotoolid, mis nägid välja nagu disainipoest toodud ja kus polnud kasutatud ühtegi naela, imeilusad lambanahast vaibad ja ei saa mainimata jätta ühte pisikest hirmunud jänesepoega, kes istus keset muruplatsi puuri all murul. Jänese suhtes on hea meel, et ta mulle väga pikalt silma ei vaadanud, sest muidu oleksin vist koju toonud ka. Lisaks jäi maha muidugi väga palju muud huvitavat.

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et Türi lillelaadal on väga suur valik erinevaid Eesti tooteid ja seal tõesti oli ka nupukaid lahendusi. Kuna see on avatud ka homme ja pühapäeval, siis soovitan sammud sinna seada. Eks see on ka ehe näide sellest, kuidas ettevõtlikust on meis eestlastes küllaga ja praegu tuleks aidata inimestes leida see jõud ja tahe hakata oma asja ajama ning töökohti looma.

Ja muidugi ei saa mainimata jätta, et reisid - isegi lühikesed - õnnestuvad tänu headele reisikaaslastele ja sellega tervitused Markole, kes pidi taluma reisi alguses minu ilmatuma pikki telefonikõnesid välismaaga ja kõhklusi sellest, kas taevas lendas nüüd kull, kotkas või toonekurg.