Liberaalid ühinegu ja Mehhiko

28.04.2009

Veidi vett on merre voolanud vahepeal. Plaanisin kirjutada blogi sissekande lennukis tagasiteel Madriidist, kuid arvuti aku sai enne tühjaks. Mistõttu jäi mulle ainult võimalus läbi telefoni Twitteris siutsuda. Kas pole tore väljend loodud ühe sotsiaalvõrgustiku jaoks "siutsumine"? Nagu Kaur Kender kunagi tabavalt kirjutas, kuidas eestlastega käib kaasas pidev mure - muretseme lapsi, sööme muretaigna kooki, muretseme tööd, muretseme raha... Ehk just majanduslikult raskemal ajal äkki õige aeg muretsemise asemel siutsuma hakata - siutsuda lapsi,  siutsuda tööd oleks ju palju lõbusam?

Mõned päevad tagasi jalutasin Madriidi kuningliku palee juures ja vaatasin hämminguga respiraatoreid kandvaid jaapani turiste, peas küsimus: mida nad nüüd kardavad? Õhtul muidugi selgus CNN vaadates, et asiaadid olid taaskord kiirema taibuga kui meie. Mehhikost oli alguse saanud seagripp, mis oma kombitsad ka USAsse ning Hispaaniasse ulatanud oli. Eile õhtul rääkisin Skype kaudu oma hea mehhiklasest sõbraga, kes andis päris korraliku ülevaate toimuvast. Pakkusin talle peavarju Eestis (juhul, kui ta on kindel, et nakatunud pole), kuid jah, nagu arvata võib, siis Euroopa Liitu neid hetkel sisse ei lasta. Inimestel on seal soovitatud mitte toast välja minna ning kõik massiüritused on tühistatud. Minu sõber ise on ettevõtja, kes väga palju üldiselt reisib ja seega ütles, et istubki kodus ja peab pikki konverentskõnesid ning midagi seisma pole jäänud. Nagu ta ka ütles, siis paanikat on hetkel rohkem, kui tegelik probleem võib-olla lubaks, kuid surmajuhtude arv tõuseb. Mida ma ise meediavahendusel välja lugenud polnud, siis on olemas selle jaoks juba ravim, kuid ravi peab algama 48h jooksul, mis teeb selle mõneti keerulisemaks. Ravimi nimi pidi olema Tamiflu ja toimeaine Ocetalmivir või midagi sellist ja müüb seda  Roche. Püüdsin seda ravimi nime googeldada, kuid väga miskit ei leidnud. Sümptomid pidid olema: üle 39C palavik, peavalu ja lisaks teised gripile iseloomulikud - valus kurk, aevastamine jne.  Kuulsin hetk tagasi oma eestlasest sõbralt, et tema kolleeg New Yorgi kontorist on haigestunud seagrippi, seega see tõepoolest levib ja peaksime seda teadvustama.

Hirmus lugu igatahes ja loodame, et olukord saadakse kontrolli alla.

Eile oli Mehhikos ka maavärin, seega tõepoolest kummaline kui palju häda inimestele korraga kaela saadetakse. Minu sõber rääkis selle peale kohalike seas leviva anektoodi, mis veidi painutatud inglise keeles kõlas nii: "What does Mex told the flu?  Look how I shake!!!"

Aga liberaalidest. Postimees on teinud küsitluse Europarlamendi tulemuste kohta ning selle küsitluse tulemusena saavutaksid edu Euroopas ühte erakonda kuuluvad Reformierakond ja Keskerakond. Selle juures tekkis kaks mõttekäiku. Esiteks on palju räägitud sellest, et Eestis on liiga palju erakondi. Kui eelmistel Euroopa Parlamendi valimistel Isamaa ja Res Publica, kes Euroopa tasandil ühte erakonda kuulusid, kandideerisid konkurentidena, siis täna minnakse valimistele ühtse erakonnana. Selliselt on valijatel kergem eelistusi oma maailmavaate järgi teha. Seega soovitaks ka Keskerakonnal ja Reformierakonnal, kes Euroopas ühte erakonda kuuluvad, ühinemise peale mõelda - Eesti poliitiline maastiks selgineks kindlasti!

Teine mõte oli aga liberaalide võidu ennustamine Eestis üldisemalt. Kurb tõsiasi on see, et nendel, kellel Eestis võib olla toetus tugevam, istuvad Euroopa Parlamendis pisikeses saadikurühmas, kellele jääb pigem vaatleja roll. Kui vaatata EP-d täna, siis Euroopa Rahvapartei-Euroopa demokraatidel (kuhu kuulub IRL) on ligi 300 saadikukohta (785-st) ning samuti on meie ridades Parlamendi president Pöttering ning Euroopa Komisjoni president Barroso. Liberaalidel on EP-s vaid sadakond kohta. Kui meil on Eestil 6 kohta üldse kokku Euroopa Parlamendis, siis oleks ju mõistlik jaotada ridadesse, kellel on ka reaalselt mõjuvõimu? Aga noh, eks selle otsuse teevad valijad ja kui me saadame Euroopasse saadikuid roheliste ja kollaste plakatite järgi, siis eks see ole ka märk omaette.