Praha kevad ja Obama

09.04.2009

Käesolevat blogisissekannet oli mul plaanis teha tagasilendude ajal Praha-Amsterdam-Tallinn, kuid, kuna polnud taipu arvuti akut enne laadida, siis muljetan nüüd ööpäev hiljem. Enne, aga kui jõuan lähemalt teema juurde, siis nuriseks veidi selle üle, et Prahast Tallinnasse ja vastupidi saamiseks kulus taaskord üle poole päeva aega ümberistumiste tõttu ning kuigi tegemist võib näida tühise probleemiga, siis tegelikult otselendude vähesus võtab paljuski meil ära konkurentsieelise. Prahas lennujaamas seisin tabloo ees, kus näha kõik väljalennud ja minu kõrval seisis härrasmees Euroopa Komisjonist, kes ka konverentsil osales ning küsis õigustatult: "Näe, Tallinnasse ei lähegi siit ühtegi lendu, miks?" Jäin sellepeale vaid kokutama, et, jah, areneme samm haaval. Mida raskem on meieni saada, seda vähem meiega asju aetakse, seega peaks see olema kindlasti teema, millega tegeleda.

Prahasse kutsuti mind esinema väga pika nimega konverentsile "Partnership between Education and Training Institutions and Employers in the Context of Lifelong Learning", mis võiks eesti keeles olla "Hariduse, koolitusasutuste ja tööandjate koostöökonverents". Esinejate seas olid veel sellised tegelased nagu Microsofti Euroopa juhatuse esimees Jan Mühlfeit, Volvo Grupi asepresident Jan-Eric Sundgren, Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri direktoriaadi juht Philipe de Buck, Euroopa Komisjoni volinik Jan Figel ja mitmeid teisi huvitavaid tegelasi. Kuna kohapeal olidki kõigi kolme poole esindajad, siis püüti leida ideid ja lahendusi selleks, kuidas omavahel paremat koostööd teha. Kuna Tšehhi Euroopa Liidu eesistujamaana on võtnud ettevõtluse teema erilise tähelepanu alla, siis oli mul hea meel tõdeda, et ka majandus-ning ettevõtlushariduse integreerimise teema üldhariduskooli programmi oli väga kõrgelt esile tõstetud ja minu roll koos ühe Rootsi, Norra ja Slovakkia ettevõtjaga oli sellest rääkida. Usun, et sain hästi hakkama ja hoidsin Eesti lippu kõrgel. Moderaator oli jaganud laiali hääletussedelid (saime teada alles laval!) ja kutsuti üles valima ettevõtja, kelle ideedesse kõige rohkem usku on, mille tulemused siis peale Jan Figeli ettekannet teatavaks tehti ja võite kolm korda arvata, kes selle hääletuse võitis? Selle eest andis Tšehhi haridus-,noorsoo -ja spordiminister mulle ka imeilusa lillebuketi ja kingituse kaasa (ka lilled tõin Eestisse kaasa ja lennukites hoidsin veetopsides elujõulisena).

Üks huvitav tõdemus, mille tõi välja Christian Weinberg, Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadist (meie oma Maive Rute alluvusest, kui ma ei eksi) oli see, et kui tehti uuring inimeste valmisolekust hakata ettevõtjaks, siis Euroopas on see valmisolek iseenesest suurem kui USAs, kuid ettevõtlikkuse tegelikkuses jääme aga alla. Muuseas, meie naabri, Läti inimesed näitasid siinkohal kõige suuremat valmisolekut üksinda juba proportsionaalselt paremat kui USA. Meie jäime kõvasti maha, mis oli samuti minu jaoks üllatav. Hea uudis on see, et järelikult on meil ruumi, kuhu areneda. Loodan, et selle asemel, et raskel ajal meelt heita, võtavad meie inimesed end kokku ja hakkavad oma ideid ellu viima. Kui nüüd hea kolleeg ja majadusminister Juhan Parts teeks ära selle sammu, et ettevõtte asutamise kulu viia null kroonini (hetkel on ettevõtte asutamise juures Eestis kulu ca 5000 krooni, mis läheb riigilõivudeks, notariteks), siis on selle eesmärgi saavutamine, ka sammu võrra kergem...

Ja muide, päev enne minu jõudmist Prahasse, oli seal visiidil president Obama. Nagu saksa-vene segakeelt kõnelev autojuht, kes oli mulle lennujaama vastu saadetud,  teadis rääkida, siis oli kogu Tšehhi politsei selleks ajaks pealinna saadetud. Kahju, et Obamaga ei kohtunud ;) Tagasiteel ostsin lennujaamast lugemiseks kaks ajakirja - "Business Week" ja "Vogue", mille kaanelugu oli Ameerika esimese leedi Michelle Obamaga. Eks ka esileedide maailma on toonud uue presidendi tulek uue hingamise - see kumas läbi ka sellest kaaneloost.

Kui aga lendudest veel rääkida, siis hea uudis nende ümberistumiste juures on see, et jääb aega veidi rohkem aknast välja vaadata. Eile, kui lennuk hakkas maanduma Hollandis, siis paistis ookeani pealt imeilus pilt - päike paistis justkui laisalt pilvede tagant ja tekitas vee peale pika kollase joone, mis valgustas kaugel uitavaid laevu. See pilt tundus kuidagi rahulik ja natukene igavikuline. Mind pani see igatahes sügavalt sisse hingama.

Olen täna jälle mitmeid kordi CNN-i pealt kuulnud viimaseid kajastusi Itaalia maavärina piirkonnast ja kuna eelmisel aastal päris pikalt seal lähedal viibisin, siis paneb ikka mõtlema see loodusjõud. Loodan, et kiire abi aitab inimeste normaalse eluolu kiirelt taastada.

Aga homme lähen ma külla Rapla inimestele ning õhtul kavatsen end välja lülitada igasugustest töömõtetest, seega homme te minust ei kuule. Karupoeg Puhh ütles umbes nii: "On võimatu olla masenduses, kui sul on õhupall." Usun, et ühe kanamuna värvimine pühade ajal võib umbes sama hästi mõjuda. Häid pühi!